Elevant Carl saab suurema maja
Loomaaia elevandipull Carl kolib jaanipäevast uude majja, mis annab emastele elevantidele rohkem ruumi ja muudab talitajate töö senisest turvalisemaks. Paksunahaliste kompleksi laiendamise eesmärk on luua elevantidele sobivad tingimused karjaeluks ja järglaste saamiseks.
Esialgu oli loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul elevandimaja juurdeehitus kavas lõpetada mai alguseks, et maist septembrini remontida emaste elevantide maja. Nüüd on selge, et aega kulub plaanitust enam. “Väiksed viivitused tekkisid sügisel seoses rahastamisega,” ütles Kaal. “Päris seisma ehitus ei jäänud, aga igasuguste seadmete ja metalli tellimine lükkus edasi.”
Kui aprilli lõpust hakkavad elevandid rohkem väljas käima, siis saab vanas majas kütte välja lülitada ja alustada sisetöid.
1989. aastal loomaaia 50 aasta juubeliks valminud elevandimaja, esimene n-ö päris loomaaia ehitis, oli möödunud kevadeks muutunud juba eluohtlikuks. Kui kultuuriväärtuste amet asus eelmises aprillis otsima maja ümberehitajat, oli Carl tegutsemishoos mõne kuu vältel purustanud kahe värava ajamid, kolme värava kinnitid ja juhtmehhanismid.
Ehitus ajab Carli stressi
Eile oli paksunahaliste kompleksis ehitus täies hoos. “Praegu on kõik välitööd veel teha,” ütles juurdeehituse rajaja, AS-i Remet projektijuht Margo Padar. “Hetkel tegeldakse metallväravate ja hüdraulika paigaldamisega. Ventilatsiooni ehitus jääb maisse.”
Padari sõnul saab isaelevant nüüd avara välisaedikuga vaiadel monoliitbetoonist maja, kus on kaks siseruumi ja teenindusruumid. Uuel paksunahaliste majal on tugevdatud lõhkumiskindlad konstruktsioonid ja hüdrauliliselt avatav värav. Talitajatel on uues majas võimalik vältida otsekontakti, mis muudab elevantidega tegelemise ohutumaks.
Energia ülejääkidest vabanemiseks pole teismeline pull tänavu majas midagi lõhkunud, küll aga näitas ta kätte nõrgad kohad uues aedikus, olles juba logistanud aiaposte ja muljunud elektrikarjust.
“Ehitus on tohutult suur stress loomadele. Püüame päevareÏiimi hoida stabiilse, aga Carl kannatab praegu kõige rohkem – ta saab õue alates kella viiest, kui ehitus on läbi,” ütles elevantide dresseerija Ülle Maandi.
Juurdeehitusele hinnangu andmisega soovitas talitaja oodata, kuni see on olnud aastapäevad kasutuses. “Kõik, mis läheb elevantide jaoks paremaks, läheb ka talitajate jaoks paremaks,” ütles Maandi. “Aga ruumi on küll liiga vähe. Ega Carlil siin midagi teha ole: sööb ära oksad, loobib liiva ja keerutab kummi.”
Tänavuses linnaeelarves on elevandimaja ehituse jätkamiseks 13 miljonit krooni, millest piisab elevandipullile vajaliku juurdeehituse lõpetamiseks. Emastele elevantidele mõeldud paksunahaliste maja renoveerimine jääb praeguste plaanide järgi tulevaks aastaks.
Paksunahaliste kompleksi rekonstrueerimise esimene etapp, elevantide väliekspositsioon, valmis 2005. aasta juulis.
Kogu ala projekteerinud Eesti Projekti lahenduse järgi ehitas AS Remet 14,5 miljoni krooni eest trosspiiretega põhiaediku ja väiksemad aedikud, varjualuse, basseini ja söötmisväljakud ning vaateplatvormi.
Mullu sügisel eraldas volikogu linna kolmandast lisaeelarvest elevandipulli maja ehituse jätkamiseks 3 miljonit krooni, olles maja rajamisse varem investeerinud 15 miljonit krooni. Investeeringuid toetas mullu 3 miljoni krooniga ka riik.
Tänavu riik loomaaia investeeringuid ei toeta.“Kui õnnestub raha juurde saada, tahaksime alustada lumeleopardi ekspositsiooni rajamist, mille jaoks ülesaksamaaline loomaaiasõprade liit kinkis ehitusprojekti,” ütles Kaal.
Kas hoida aafrika elevanti Eestis?
•• Elevantide dresseerija Ülle Maandi arvab, et aafrika elevant ei peaks Eestis elama. “Nad on sooja maa loomad, kes kasutavad igapäevases elus väga suuri maa-alasid. Seedimine, kasvamine ja kogu elevandi areng on seotud liikumisega,” selgitas ta.
•• “Uus maja ehitati aia arvelt – talvised tingimused Carli jaoks paranesid, suvised halvenesid. Kui tahetakse Aafrika elevanti päästa, oleks võinud raha spetsialistidele aafrikasse üle kanda. Elevandid peaksid karjas elama, kui neid aga juurde tuleb... Praegu on täiskoormusega tööl neli inimest ja 4000-kroonise palgaga noori juurde ei tule,” ütles Maandi.
•• Loomaaia direktor Mati Kaal asja nii hulluks ei pea. “Paksunahaliste maja juurdeehituse eesmärk on anda pullile ruumi, mida ta vajab, ja oluline ehituse argument on ka see, et elevant hakkas Vene ajal ehitatud maja lammutama,” ütles Kaal. “Kindlasti on aafrika elevanti Eestis õigem pidada kui india elevante, kes üldse lund pole näinud.” Kaalu hinnangul on kõik loomaaia loomad “diplomaadid, oma maa esindajad”.
