ELFi väitel väljastas Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet loa, usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid. Eesti teadlased ja Eesti riik on juhtinud tähelepanu, et nii Nord Stream AG esitatud keskkonnamõju hindamise aruanne kui ka selle täiendused on ebaadekvaatsed, ignoreerides projektiga seonduva ökokatastroofi ohtu.
"Nord Stream AG üritab projekti "viiludeks lõigata", taotledes selle menetlemist eraldi kogu projektist ja jättes mulje nagu poleks miinide õhkimine gaasitoru paigaldamise projektiga seotud. Ometi on just miinide õhkimisega seotud suurimad keskkonnariskid, mida pole adekvaatselt hinnatud," ütles ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm.
ELF leiab, et loa andmise põhjenduses oli ettekujutus piiriüleste mõjude põhjustest vigane: Soome lahe vete kihilisuse tõttu oli ekslikult hinnatud vee liikumise suundi ja tugevust, seostades süvahoovusi valdavalt tuulte mõjuga.
Miinide õhkimisel tekivad Nord Streami andmeil 2-3 m sügavused kraatrid, kuid ELF-i hinnangul paisatakse veesambasse kuni kolme meetri paksune settekiht. Setetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkkemikaalide kontsentratsioonid on aga teadmata, sest läbi on uuritud ainult pindmiselt kuni 6 cm paksune settekiht ning võetud paarkümmend proovi kuni 30 cm sügavuselt.
Nord Stream'i aruanne ei arvesta asjaolu, et juba praegu ületab Soome vetest püütud kalades dioksiinide sisaldus Euroopa Liidu piirnorme kuni kaks korda, leiab ELF.
ELF on nõudnud otsuse ümbervaatamist ning miinide õhkimiseks antud ennetava loa peatamist kuni rahvusvahelised nõuded keskkonnariskide hindamisel ei ole täidetud. Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet andis septembri lõpus Nord Stream AG-le loa hävitada gaasitrassi teele jäävaid miine, trass läbib Soome majandusvööndit. Soome valitsus peaks lõpliku otsuse Nord Streami arendamise osas langetama detsembris.