Elistvere piisonid ristiti Villuks ja Viljaks

Jõgevamaale uude Elistvere loomaaeda saabusid eile Tallinnast esimeste asukatena kaks piisonit, kelle looduspargi rajajad ristisid Villuks ja Viljaks.

Looduspargi eestvedaja Kaupo Ilmeti sõnul valiti piisonipoisi nimi keskkonnaminister Villu Reiljani järgi, kes oli eile palutud ka Elistverre looma ristiisaks. Mäletatavasti pidas Villu Reiljan mõni aasta tagasi läbirääkimisi kunagi Eesti metsi asustanud piisoni tagasitoomiseks meie loodusesse Poolast.

"Vilja aga on lihtsalt üks kange eesti naise nimi," põhjendas Elistvere rahvas teise vasika nime.

Piisonivasikad jõudsid Tallinnast Elistverre eile lõunaks Tallinna loomaaia väikebussi järelkärus. Enne loomade väljalaskmist vaatas Tallinna loomaaia asedirektor Vladimir Fainshtein üle piisonite ala piirava, alles värskest pinotexist kleepuva aediku ning sõime. "See aed peab küll," kinnitas Fainshtein. "Aga ettevaatlik peab ikka olema. Ega nad põlluloomad ole."

Kella kaheks kogunes aia äärde hulk kohalikke elanikke, et jälgida piisonite vabakslaskmise vaatemängu. Järelkärus seisis kaks üsna kitsast aukudega vineerkasti, mis mõlemad jämedasti mörisesid.

Mais sündinud piisonipoisi kasti tõstsid kuus meest kergesti järelkärust maha. Aastavanune emane võis olla juba sajakilone ja tema sikutamine võttis rohkem vaeva.

Kergemast kastist vaatas algul välja nina. Siis plagas vabadusse nudi pullike, vaatas natuke suures aedikus ringi ning puges võssa peitu.

Raskem kast ei tulnud aga eest lahti. "Hakkame piisonit aukudest toitma, kuni ta ühel päeval ise kastist välja kasvab," soovitasid kohalikud koolipoisid.

Loomaaia töölised otsustasid enne siiski proovida kasti avada saba poolt. Kolkimisest närviliseks muutunud emane loom raputas ja puskis kasti, enne kui välja tagurdas. Temagi pistis tuhatnelja jooksu. Enne rahunemist proovis ta kaugemas nurgas sarvedega ka aia vastupidavust.

Alles hiljem, kui pealtvaatajad ja ristiisad juba loomaaia esimest päeva tähistasid, tuli ka pullike võsast välja ning loomad asusid ühiselt rohtu näsima.

Vladimir Fainshtein kinnitas, et sellises parkloomaaias, nagu rajatakse Elistverre, on piisonitel palju parem elada kui Tallinnas. Euroopa piison sööb rohtu ja oksi, lisaks pakutakse kombikormi. Piison kasvab 600-700 kiloseks. Elistvere rahvas oodab Viljalt juba uuel aastal järelkasvu.

Elistvere Looduspark on üks sihtasutuse Vooremaa Looduskeskus projekte selles kaunis piirkonnas. Metsaloomade loomaaeda tulevad ka kitsede, põtrade ja metssigade aiad ning linnupark.

Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp avaldas lootust, et Eesti teine loomaaed on valmis külastajatele uksi avama kevadel.

ANU JõESAAR