Komeedid saabuvad Päikesesüsteemi kaugeimatest kolgastest, muutes mingil põhjusel oma iidseid orbiite. Seevastu asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel, moodustades nn asteroidivöö.

Nüüd aga väidavad USA teadlased, et Kuud pommitasid hoopis meteoriidid. Sellised, mis tekitasid kunagi palju hiljem kraatrid ka näiteks Kärdlasse ja Neugrundi. Ning veel hiljem Kaali.

Siiski pole Maal säilinud märke nii vanadest kraatritest. Kõige vanemad kraatrijäljed pärinevad miljardi aasta tagusest ajast. Nõnda uurisid teadlased proove, mida Apollo tõi Kuult Mani-nimelise kraatri lähikonnast.

Mõõdeti haruldaste metallide iriidiumi, germaaniumi ja kulla sisaldust neis proovides ning võrreldi samade elementide sisaldust asteroidides ja komeetides.

Komeetide täpset koostist ei tea keegi, mõõdetud on vaid tolmu koostist nende sabades. Selle põhjal kinnitataksegi nüüd, et kuu-pealseid kraatreid ei võinud tekitada komeedid. Kuukraatrist võetud proovid sobivad aga hästi kokku Maale kukkunud meteoriitide koostisega.

Vanimad kivimid Maal on 3,9 miljardi aasta vanused, 1,1 miljardit aastat nooremad kui Maa ise. See on imelik, kuid uue teooria valguses ka seletatav. Kui just 3,9 miljardi aasta eest sattusid nii Maa kui Kuu asteroidide massirünnaku alla, sulas sellise lauspommitamise tulemusena maakoor lihtsalt üles.

ELU POMMIRAHE ALL. Meteoriidisadu võib anda uue võtme ka elu tekke mõistatuse lahendamiseks. Iidsete bakterite DNA analüüs näitab, et elu tekkis esmalt kuumas vees – sellises, mida leidub näiteks praegu ookeanisügavuse vulkaanilistes hüdrotermilistes lõõrides. Kuid võis juhtuda, et kui väikeplaneedid Maad pommitasid, aurustas nende plahvatuse energia ookeanid. Mehhikos Yucatįni poolsaarel üksjagu hiljem tekkinud meteoriidikraatri kohta on arvatud, et seal tekkisid hüdrotermilised lõõrid, kus põhjavesi meteoriidiplahvatuse energiaga kuumaks köeti.

Kui asteroidid Maad pommitasid, kattus meie planeet selliste hüdrotermiliste lõõridega, mis kujutasid endast ideaalset paika elu tekkeks.