Elukad tegid sadade tuhandete eest kahju
Värskete rehkenduste järgi tekitasid kaitsealused sulelised ning hundid, ilvesed, karud ja hülged eelmisel aastal meie põllu- ja kalameestele majanduslikku kahju, mis tuleb riigil kannatajatele hüvitada, ligi 197 000 euro ulatuses. Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi märkis, et traditsiooniliselt kõige enam ehk kahjusummast ligi poole moodustasid rändlindude viljapõldudel tekitatud kahjustused. Kokku pistsid haned, lagled ja sookured rändepeatuste ajal orast ja vilja nahka pea 91 000 euro eest. „Lindude kahjud on peamiselt Lääne-Eestist ja Saaremaalt ning Jõgeva- ja Tartumaalt, teistest maakondadest vähem,” ütles Talvi ning lisas, et linnukahjud ja nendest teavitamine on nihkunud aasta-aastalt üha enam Kesk-Eestisse. „Ilmselt on seal selle taga üha kasvav põllumajandus ja tõenäoliselt ka lindude rändekäitumise ja arvukusse muutumine.” Seejuures said rändlindudest suurima kahju sünnitamisega hakkama lagled, kes hävitasid orasega maiustades ühe Läänemaa taluniku põldudel saaki 8230 euro väärtuses.
Murti palju lambaid
Rändlindudest veidi vähem kahju – kokku ligi 82 000 eurot – tekitasid lambakarjadest matti võtnud hundid ja ilvesed ning mesilaid rüüstamas käinud karud. Kiskjatest olid kahju tekitamise poolest ülekaalukalt esirinnas just kriimsilmad. Kui näiteks n-ö ilvesekahjude hüvitamise taotlusi laekus keskkonnaametisse vaid 204 euro ja mesikäppade patutegude kompenseerimiseks veidi üle 15 000 euro ulatuses, siis võsavillemid murdsid lambaid enam kui 47 000 euro väärtuses. „Suurim ühele taotlejale tehtud kiskjakahju oli Võrumaal 67 lamba murdmine – kahju hinnanguliselt 5541 eurot,” ütles Talvi ja lisas, et peale mainitud juhtumi kiskjate puhul suuri kahjujuhtumeid enam polnudki.
„Murdmised ja mesitarude kahjustamised olid üksikjuhuti varasemast väiksemad – ilmselt viitab see talunike paranenud ennetamistegevusele ja järelevalvele,” tähendas ta. Nii nagu olid mullu varasemast mõnevõrra väiksemad kiskjate kahjud, vähenes ka hall- ja viigerhüljeste tehtud kahjutöö suurus. Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa kaluritel lõhkusid nad püügivõrke ligi 8220 euro eest. Seevastu kotkad – meri- ja kalakotkad – tekitasid mullu Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal kalakasvandustest kalu pihta pannes sama palju kahju kui eelneval aastal ehk siis ligi 16 000 euro eest.
Hüvitise maksmisega läheb aega
•• Tõnu Talvi keskkonnaametist märkis, et kahjuhüvitamise otsuseid ei ole vastav komisjon jõudnud ligi kolmesaja taotluse suhtes veel langetada. „Osa taotluste kohta on olemas vormistatud otsus ja hüvitis juba välja makstud, ülejäänute kohta tuleb otsustus jaanuaris-veebruaris ning selle järel ka kahjude hüvitamine,” sõnas Talvi. „Maksmiseks on meil peale otsust tegelikult aega kuus kuud, kuid tuleme taotlejatele vastu ja maksame niipea, kui juhtumid on menetletud.”
•• Ühtlasi lisas ta, et kuna rändlinnud kahjustasid mullu ohtralt talivilja (talinisu, rukis, raps), siis need kahjud hinnatakse lõplikult pärast tänavust saagikoristust. Alles seejärel on kannatajatel ka hüvitist oodata.
•• Seaduste kohaselt makstakse põllumeestele ja loomakasvatajatele loomade ja lindude tehtud kahjude kompenseerimiseks kuni 3195,6 eurot ühe aasta jooksul, kuid mitte enam kui 7500 eurot kolme viimase aasta lõikes. Hundi, karu ja ilvese pahategude puhul jääb murtud loomade omanike kanda 63,9–127,8-eurone omavastutus.
