Elumajast sai remondi käigus ühiselamu
Varem ehitusjärelevalve ja projekteerimise korraldamisega tegelenud Kristo Tihvan on nüüd kahe ühiselamu tüüpi üürimaja omanik. Mõte ehitada ostetud kahekorruseline elumaja hoopis ühiselamuks tekkis remondi käigus. Tubade väljaüürimise ja rentnike leidmisega Tihvan ise aga ei tegele.
Millal te viimati konkreetselt tööandjalt palka saite?
Aastal 2007. Pärast seda olen ma peamiselt tegelenud ettevõtluse ja kinnisvarasse investeerimisega, ja ma ei kahetse…
Äratulekut kallilt palgatöölt ja ülikallite hobide juurest?
Ei. Väga hea on elada nii, et sa ei pea kellast kellani tööl käima ja büroos valvama, kuid samas saad tegeleda ettevõtlusega sel moel, et paned oma raha enda heaks tööle nii, et sa ei pea ise raha nimel töötama.
Kuidas te kinnisvara juurde sattusite?
See teema pole mulle võõras, aga aastal 2008 sain tuttavaks CASHFLOW-lauamängu Eestisse tooja ja siinse klubi asutaja Peeter Pärteliga. Sealt tekkiski veel sügavam huvi. Edasine oli loogiline jätk ja nüüd olen ma mitmel kinnisvarakoolitusel lektori rollis olnud.
Teie viimased suurimad investeeringud ja ettevõtted on üürimajad?
Nii võib öelda küll. 2010. aastal ostsin ma investeerimise eesmärgil kesklinna kahekorruselise elumaja. Ja ega mul kohe alguses küll üürimaja mõtet peas ei mõlkunud.
Aga mõte tekkis?
Remondi käigus. 1960-ndatel ehitatud elumajas oli põrandal ja laes Soome papp. Kehvas seisus olid ka sanitaarruumid. Seinu ja lagesid värvides rääkisin mõne maakleriga tulevikuplaanidest ja ühel neist tekkiski mõte, et Soomes on sellised üürimajad või ka üüritoad väga populaarsed. Teeks sellise Eestisse ka. Sõlmisingi siis ühe firmaga eellepingu tingimusel, et mina teen ruumid korda ja nemad hakkavad neid välja rentima. Paraku ei saanud sellest koostööst asja.
Miks?
Maakler, kellega ma asju ajasin, tuli töölt ära ja ma ei saanud firma ülemusega hinnas enam kaubale. Siis käisin teistele maakleritele idee välja ja jaanuaris 2011 avaski esimene üürimaja oma uksed. Esimesteks elanikeks olid kaheksa Erasmuse tudengit ja nemad jäid majja suveni. Nüüd on Erasmuse tudengite hulk vähenenud ja see on asendunud inimestega, kes tahavad siin aasta läbi olla.
Milline on minimaalne ja maksimaalne üürimajas viibimise aeg?
Minimaalne on neli kuud, maksimaalne aasta. Vajadusel ja võimalusel saab seda minimaalset aega ka lühendada, näiteks tulla ainult üheks kuuks, kuid seda siiski vaid madalhooajal. Päevarenti ma ei paku.
Kas te ise ei pea iga päev üürnike majutamise ja otsimisega tegelema?
Ei. Olen näide ettevõtjast, kes tegeleb küll ettevõtlusega, kuid kellel pole kogu protsessis võtmerolli. Mul on haldur, kes vastutab majandamise ja tekkivate probleemide eest. Üürnikke aitavad oma kanalite kaudu leida maaklerid, kellega koostööd teen. Vahel lahendavad ka maaklerid ise juba eos mõne esilekerkiva probleemi. Mina ise kuskil oma üürimajade reklaamkuulutusi üleval ei hoia. Seda pole vajagi, sest täituvus ja tootlus on hea.
Kas põhilised kliendid on eestlased või välismaalased?
Välismaalasi on alla poole.
Mida üürnikud siis oma raha eest saavad?
Ta saab endale toa, vastavalt kas ühe või kahe voodiga. Samuti saab üürnik endale külmkapist riiuli ja õiguse kasutada üldalasid. Ent üürile andmisega saab ta ka kohustuse enda järelt koristada. Ja loomulikult tuleb kodukorra reeglid kohe läbi vaadata ja tekkivad küsimused kohe selgeks rääkida.
Soodne algus innustas looma ka teist üürimaja?
Jah. Praegu on mul kaks üürimaja, teine asub Kristiine linnaosas ja ka selle täituvus on väga hea. Kokku on kahes majas 27 tuba.
Eks neid üürimajade asutajaid tuleb lähitulevikus turule veelgi, sest nõudlust selle teenuse järele on.
Mida soovitate lugejale, kes saab nüüd teie loost innustust ja soovib samuti kinnisvarasse investeerida ja selle pealt teenima hakata?
Iga päev tasuks jälgida kinnisvarakuulutusi ja püüda aru saada, milline on odav või kallis objekt, võrrelda ostu- ja üürihinna suhet. Kinnisvaraobjekte tasuks külastada ka juhul, kui ostuplaani kohe peas ei olegi. Samuti tuleks endale eelnevalt selgeks teha teatud ohud ja kitsaskohad. Et kinnisvara on kapitalimahukas, ei tohiks väga libastuda. Huvilised võiksid tulla 1.–3. detsembrini toimuvale CASHFLOW-kinnisvara koolitusele, kus räägitakse isiklikest kogemustest investeerimisel, kuid ka sellest, kuidas saada kinnisvaraomanikuks oma raha selle alla panemata. Ka see on võimalik ja kindlasti üks parimaid lahendusi ettevõtlusega alustamisel.
Aga investeerida ei tasu ju ainult korteritesse või majadesse?
Muidugi mitte. Osta võib ka töökodasid, parkimisplatse või maad. Kinnisvarasse investeerimine on lihtsalt vahend elus edasi jõudmiseks.
