Elust välismaal

Ameeriklased tervitavad tallinlaste lõbutänava rajamise plaani, kuid hoiatavad, et see töö tuleb raske ning ohvriterohke.

"Meie ajaloos leidub lugematuid kangelaslikke episoode, kus vaprad pioneerid ehitasid läbi metsiku preeria lõbutänavaid," jutustab üks ameerika ajaloolane. "Meie rahvusliku filmikunsti uhkus – vestern – kõnelebki ju peaasjalikult sellest, kuidas alistati lääs ning rajati keset kõrbi ja indiaanlaste maa-alasid punaste laternatega tänavaid, mida mööda hakkasid unnates tormama kiimas turistid. Need olid sangarlikud sutenöörid ning litsid, kes sõitsid puldanvankrites vastu tundmatusele, lõid puruks mässulised punanahad ning panid aluse progressi võidule."

"Meie suguharul on palju pärimusi sellest, kuidas tuli valge mees, punane latern ühes ning paljas naine teises käes, ning röövis meilt meie isade maa," meenutab eakas siuu-indiaanlane Hall Kukk Kes Ulbib Vees. "Pettuse ja viina abil veeti meie pealikud ninapidi! Algul lubasid valged mehed suure suuga raudteid ehitada, aga kui maa käes, ehitati meie põlistele jahialadele hoopis ilmatu pikad tänavad, mida palistasid lõbumajad ning mida mööda tormasid piisonikarjad. Ikka ühest numbritoast sisse ja teisest välja, kuni vaesed loomad kõik tripperisse surid ning ära parematele jahimaadele rändasid! Aga valge mees muudkui ehitas uusi ja uusi tänavaid, kuni Vaikse ookeanini välja ning kui kusagil süttis uus punane latern, süttis ka uus täheke tema lipu peal."

"Ah, see indiaanlaste pläma," lööb ajaloolane käega. "Ise ei osanud nad lõbumajas käituda, ronisid kõigi oma sulgedega voodisse nagu mingid kanad! Ja nahksukka ei tahtnud nad üldse kasutada, ütlesid, et see pole romantiline. No aga meie tüdrukud ilma nahksukata ei teenindanud! Lugege Cooperit, tema on neist turvavahenditest palju kirjutanud, "Nahksuka jutte" on kohe mitu paksu köidet."

Minu Krooni välistoimetus