Emakakaelavähi ennetamine takerdub inimeste teadmatusse
2006. aasta lõpus Eestisse jõudnud emakakaelavähivastane vaktsiin ei ole siiani massidesse jõudnud, osalt on asi ravimi kõrges hinnas, osalt inimeste hirmus uue vaktsiini ees.
Kuna riik praegu vaktsiini ei hüvita, tuleb inimesel selle eest ise tasuda, kolme süsti hind tuleb kokku üle 5000 krooni.
Näiteks Jõgeval, kus linnavalitsus pakkus kõigile 40-le linna 6. klassi tüdrukule tasuta vaktsineerimist, oli tahtjaid vaid 17.
“Olen laste käest kuulnud, et liikvel on palju hirmujutte,” märkis vaktsineerimiste juures olnud Jõgeva haigla lastearst Vilve Vend. “Osa ütlevad, et nad ei taha olla katsejänesed. See näitab täielikku infopuudust, sest katsed on ju juba tehtud ja vaktsiin välja töötatud. Teiseks on lapsed küsinud, kas nad pärast seda võivad lapsi saada! See on kurvaks tegev, kuidas laps võis niimoodi aru saada!” imestas arst. Tema sõnul tuleb ühtaegu arvestada, et alati on lapsevanemaid, kes ei taha põhimõtteliselt üldse oma lapsi vaktsineerida, ka teiste haiguste vastu.
Naistearstid soovitavad
Jõgeva linnavalitsus korraldas detsembris lapsevanematele koolis vaktsiini tutvustusõhtu, kuid osavõtt sellest oli linnapea Viktor Svjatõševi sõnul kesine, kohale tuli vaid kümmekond lapsevanemat. Nüüd on Svjatõ‰evi sõnul kavas teha uus infopäev.
“Nad ei ole kindlasti mitte katsejänesed,” ütles Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku arst Lee Padrik, kes tuletas meelde, et vaktsiini on heaks kiitnud Euroopa Komisjon ning 16 riigis, Euroopas ja USA-s, on see lülitatud juba riiklikku vaktsineerimisprogrammi – kõik 12-aastased lapsed vaktsineeritakse tasuta. Sama soovitab teha Eesti naistearstide selts.
Padriku sõnul näitavad teistes Euroopa riikides tehtud arvutused, et noorte tüdrukute vaktsineerimine tuleb odavam kui täiskasvanud naiste skriinimine. Eestis pole neid arvutusi aga veel tehtud, samuti on tegemata papilloomviiruse leviku uuring, senini on teadmata, millised tüved milliste vanusegruppide seas on meil levinud. See on takistanud ka riiki papiloomviiruse vastast vaktsiini oma riiklikku vaktsineerimisprogrammi võtmast.
Tasuta vaktsineerimist on kaalutud mitmes omavalitsuses. Tapal on kavas aprillis alustada 55 6. klassi tüdruku vaktsineerimisega. Valjala vald Saaremaal on lubanud hüvitada osaliselt. Veel on vaktsineerimise mõtteid mõlgutatud näiteks Tõrvas.
Ravimiameti andmetel väljastasid eelmisel aastal hulgimüüjad apteekidele 1143 Silgardi vaktsiini annust ning 260 Cervarixi annust, täpsemad andmed selle kohta, palju ravimit on ostetud, puuduvad. Kuna kaitse saamiseks on vaja süstida kolm korda, võib vaktsineeritud inimeste arv iseenesest olla üle 467. Kuid arstide sõnul on inimesed loiud end vaktsineerima, enamasti teevad seda arstid ise oma tütardele. Perearstikeskuse Sinu Arst kogemusel pöördub näiteks nende poole vaktsineerimissooviga keskmiselt üks inimene kuus.
Aastas sureb emakakaelavähki 70 naist
•• Papilloomviirusega (HPV) on oht nakatuda igal naisel. HPV tüüpe on teadaolevalt kokku üle 100, neist 15–20 tekitavad vähki. Tüübid 16 ja 18 on põhjustanud üle 70 protsendi emakakaelavähi juhtudest ning just nende eest kaitseb vaktsiin.
•• Eestis on praegu kehtiv müügiluba kolmel inimese papilloomviiruse vaktsiinil – Silgard, Cedrvarix ja Gardasil.
•• Parim vanus vaktsineerimiseks on 12. eluaasta, kui pole veel alustatud suguelu.
•• Eestis haigestub emakakaelavähki u 160 naist aastas, sureb 70 naist.
