Emumägi–Rakvere Väike-Maarja kandis kogub naisekandmise kõrval populaarsust teinegi spordiala, televiisoriloopimine. Põhja-Eesti kõrgeimas töökohas 166-meetrise Emumäe tipus ametis olev tulevalvur-giid Svetlana Laidsalu leidis televiisorivraki ühel päeval tööle tulles. “Tõenäoliselt oli see 23 meetri kõrguse torni tipust alla visatud,” arvas naine.

Seni on televiisoriloopimise kants olnud Tartu, mille ühiselamutornidest kõrgema korruse aknaist on aastate jooksul tänavale poetatud kümneid telereid. Aga ka sangpomme, kilekotte vee ja tomatitega jms.

Vaate eest tuleb maksta

“Eks neil, kes soovivad gravitatsioonijõu laastavat toimet kogeda, on ju Virust lihtsam Emumäele sõita, kui televiisor käes Tartu torni sisselaskmist nõutada,” arvas viis aastat tornühiselamus ööbinud geoloog, kes mäletab seni tollaste tudengite Emajõe Ateena pommitamist televiisorite ja muu kraamiga.

1. maist töötavad Emumäel kaks tulevalvur-giidi, kes juuni algusest peale ka torni ronimise eest piletiraha küsivad. Laidsalu sõnul ei pane rahvas ilusa vaate eest rahaküsimist pahaks.

Küll aga kohtab neid, kellel rahakotti ligi pole. “Mis minust siin nüüd saab, kas kihutate alla tagasi,“ uuris Laidsalult häbelikult senditult Emumäele saabunud rattur, kellelt viit krooni nõuti.

Laidsalul tuleb sügisel avatud torni 113 astet ühe vahetuse jooksul läbida paarkümmend korda. Ta ronib iga turismigrupiga torni, annab selgitusi ja käib ilusa ilmaga iga poole tunni tagant ümbruskonna metsi uurimas. Kui kuskilt suitsu tõuseb, on vaja kohe metskonda helistada.

“Kui siin suurte tormide ajal ümberringi äikesepilved lendasid ja välgud sahmisid oli üsna kole,” meenutas Laidsalu. Äikesest enam teevad muret tornipuudesse kraabitavad nimed. Mõne koha pealt meenutab vastne vaatetorn vene sõjaväe aegseid militaarvalve torne, kus iga soldati ausajaks oli oma nimi ja demblissemineku aeg puuse lõigata.

Torn saab aastaseks

“Õnneks on Rakke vald torni ära kindlustanud,” ütles giid. Paraku pole aga valvet veel ööpäev läbi kohal. Nii tulebki tihti hommikul saabudes ootamatusi ette.

Alates läinud sügisest võib Põhja-Eesti kõrgeima mäe, 166 meetri kõrguse Emumäe otsa püstitatud vaatetornist korraga näha nelja maakonda. Emumäe tornist paistavad Rakvere vallimägi, Jõgeva ja Koeru ümbrus ning Peetri kirik. Kiikriga vaadates näeb ka Ida-Viru tuhamägesid ja kui seda metsa ees ei oleks, paistaks ka Peipsi järv ära. Näha on Ida- ja Lääne-Viru, Jõgevamaa ja Järvamaa maastikud ja vaade on võrreldav Munamäe otsast kogetavaga. Asjatundjate hinnangul on parim vaatamise aeg siiski sügis, mil värvidemeri lainetab ligi saja kilomeetri laiuselt.

Unikaalse kohalikust puidust ehitise kavandas arhitekt Tiit Hansen, teist säärase arhitektuuriga vaatetorni Eestimaal pole. Ehitamiseks kulus kaks kuud. Torn läks maksma 250 000 krooni, millest osa katsid keskkonnafond ja põllumajandusministeerium.

Paraku jäeti osad tornipuud enne värviga katmist koorimata. Nii kestendasid need juba enne vaatetorni sünnipäeva.