Enamik Eesti lapsi sünnib väljaspool abielu
Registreeritud abielust sündivate laste arv on Eestis viimase 15 aasta jooksul järjest kahanenud: vabast kooselust ja registreeritud abielust sündivate laste arv on võrdne. Järjest suuremal hulgal lastest jääb isa üldse tuvastamata: kui aastal 1990 oli see näitaja 9%, siis aastal 2003 juba 15%. Statistikaameti andmetel jääb isa tuvastamata kas väga noorte – alla 20-aastaste sünnitajate – või vastupidi, nende naiste puhul, kes lähenevad 40. eluaastale.
“Vanemad sünnitajad ilmselt kasutavad viimast võimalust ja ongi nii planeerinud, et kasvatavad lapse üksi üles,” ütleb Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar. “Naised lihtsalt ei taha isadust hakata tuvastama, kui mees pole nõus.”
Ebastabiilsus suhetes
Professori sõnul annab järjest suurem registreerimata abielust sündivate laste osakaal tunnistust kasvavast individualismist ja suhete muutumisest ebastabiilsemaks.
“Kindlasti avaldab see mõju iibele – ka kooselav naine mõtleb lapsi planeerides sellele, mitme lapse kasvatamisega ta üksinda hakkama saab,” ütleb Kutsar. Sama meelt on ka kahe teismelise lapse ema Mare Räis (41), kes sünnitas lapsed küll vabaabielus, kuid on suurema osa ajast neid üksi kasvatanud.
“Juba lapsi sünnitades teadsin, et pean arvestama võimalusega, et kasvatan nad üksinda üles,” ütleb Räis.
Tema sõnul tähendab see, kui kooselu alustatakse vabaabielust, et ikkagi päris sada protsenti sellele suhtele ei panustata. “See võib olla 95 protsenti, aga mitte sada, sest kui surmani kavatsetakse truu olla, siis käiakse ka altari ees,” on ta veendunud.
Üksikvanema lapsed on teistest suuremas vaesusriskis ning väikeste lastega üksikema on tööturul kehvemas seisus, kinnitab Räis. Riigilt ei oota Räis üksikvanemale mitte niivõrd lisatoetusi, kuivõrd abi selleks, et oma lapsi mitte toetavad isad ei saaks musta raha teenida, näidates sissetulekuna vaid miinimumpalka. A.A, K.-R. T.
