LKF on esimese kuuga saatnud mopeediomanikele ligi 200 meeldetuletust kindlustuslepingu sõlmimiseks.

Alates 1. juulist 2011 tuleb mopeed registreerida Maanteeameti liiklusregistri büroos ning seejärel sõlmida liikluskindlustuse leping. Varem kasutuselevõetud mopeedide registreerimisel kehtib üleminekuaeg kuni 1. juulini 2012. Kindlustuslepingu sõlmimisel eraldi üleminekuaega ei ole – kui mopeed on registreeritud, tuleb kohe ka kindlustusleping sõlmida.

LKFi teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul on Eestis kasutatavaid mopeede umbes 20 000, liiklusregistris on mopeede registreeritud alla 1000.

“Registreeritud mopeedidest kolmveerandi suhtes on kindlustusleping sõlmitud, ülejäänud mopeediomanikud rikuvad seadust,” lausus Potsepp. “LKF saadab mopeediomanikule teate sõlmimata kindlustuslepingu kohta. Pärast seda teadet sõlmib mopeediomanik üldjuhul ka kindlustuslepingu,” lisas ta.

Potsepa sõnul väärivad enim tähelepanu registreerimata mopeedid.

“Soovitan mopeed koheselt registreerida ja kindlustusleping sõlmida. Kui registreerimata mopeediga, mille suhtes kehtib üleminekuklausel, põhjustatakse liiklusõnnetus, siis tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada mopeedijuhil endal,“ selgitas ta.

„Silmas tuleb pidada seda, et alates 2012. aasta juulist ei saa ilma dokumentideta mopeede registreerida ning seega ei tohi nendega pärast seda enam üldse sõita,“ ütles Potsepp.

Hinnanguliselt toimub igal nädalal kümneid mopeedijuhi põhjustatud liiklusõnnetusi.

Igal registreeritud mopeedil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte. Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada ka kindlustuspoliis ja tasuda kindlustusmakse. Näiteks talvel, kui mopeediga ei sõideta, piisabki vaid lepingu olemasolust.

Liikluskindlustus kaitseb kohustusliku vastutuskindlustusena kannatanuid ja mopeedijuhte samas ulatuses kui teisi sõidukijuhte. Liikluskindlustuse raames hüvitatakse mopeedijuhi tekitatud liikluskahju teisele isikule.

Liikluskahjuks loetakse kannatanu töövõimetusest tulenev kahju, kannatanu ravikulu ning teisele isikule põhjustatud varakahju (näiteks sõiduki, hoone vms. kahjustamine). Liiklusõnnetuse põhjustaja varakahju ei hüvitata, küll aga kompenseeritakse tema ravikulud raviasutuses.

Potsepa kinnitusel ei kaitse mopeedi suhtes sõlmitud liikluskindlustus alati kahju põhjustajat.

„Kindlustusandja hüvitab küll kannatanule tekitatud kahju, kuid võib teatud juhtudel esitada tagasinõude kahju põhjustajale,“ ütles ta.

„Seaduse kohaselt võib tagasinõude esitada, kui mopeedil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis, mopeedijuht oli alkoholi- või narkojoobes, juhil puudus mopeedijuhtimise õigus, juht lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt või liiklusõnnetusest ei teatatud ettenähtud aja jooksul kindlustusseltsile. Kahjusummad võivad ennekõike isikukahjude puhul ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse,“ rääkis Potsepp.

Kuna mopeedijuhid on sageli alaealised, tuleb vanematel teha selgitustööd ja jälgida, et ilma juhtimisõiguseta laps ei juhiks mopeedi. Samuti tuleb lastele selgitada käitumist liiklusõnnetuse korral.

Detailsemat infot mopeedi kindlustuskohustuse kohta saab LKFi veebilehelt. Kindlustusleping mopeedi suhtes ja kahju hüvitamine http://www.lkf.ee/images/files/mopeedikindlustus_kliendile4.pdf;  mopeedijuhi meelespea http://www.lkf.ee/images/files/Meelespea_mopeedijuhile.pdf