Enamik tühjaks jäänud endistest koolihoonetest leiab uue kasutuse

Väiksemates kohtades tehakse koolidest seltsikeskused, kuid linnas on oht jääda ka tondilossiks.

Viimastel aastatel hoogustunud koolivõrgu ümberkorraldamine on viinud selleni, et liidetud või suletud õppeasutustest jäävad maha tühjana seisvad hooned. Väiksemates kohtades leitakse majale kergemini rakendus, kuid linnades on olukord keerulisem. Tallinnas korraldati 2010. aastal kuue kooli tegevus ümber nii, et neist jäi maha kolm tühja õppehoonet.

Tallinnas Õismäel jäi humanitaargümnaasiumi koolimaja tühjaks, sest õppeasutus kolis kokku teisel pool Õismäe tiiki asuva Väike-Õismäe kooliga. Vanale hoonele, mis mahutas 1500 õpilast, pole kahe aastaga leitud uut rakendust ja see laguneb. Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson ütles, et hoonest on üksikuid ruume üritatud üürile anda, kuid huvilisi ei ole leitud. „Koolimaja on täielikult amortiseerunud ja selle kasutusse võtmine ei ole praegu võimalik,” lisas ta. Majas on kütte- ja veevarustussüsteemid kinni keeratud, et talvel torud ära ei külmuks. Linnaosavalitsus maksab iga kuu 153 eurot hoone hooldamiseks, mille alla kuulub territooriumi korrashoid ja maja mehitamata valve. Jürgenson lisas, et linnal pole plaani koolihoonet müüa, vaid tehakse plaane, mis asutus ruumidesse kolida võiks.

Õismäe kooliga samal ajal lõppes õppetöö ka Sõle ja Pelguranna põhikoolis. Mõlemad koolid on leidnud endale uue otstarbe. Pelguranna kooli ruumid on välja üüritud MTÜ-le Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa, kes rajas sinna Tallinna Vaba Waldorfkooli, ja Sõle hoones tegutseb osaliselt erakool.