Täna kolm aastat tagasi pankrotti läinud RAS Luunja hukus süüdistab politsei direktor Aare Leidiku kõrval ametiseisundi kuritarvitamises veel Luunja pankrotihaldurit Indrek Uudekülli ning majandi vastu pankrotiavalduse esitanud kütusefirma Kagu-Petrooli juhatuse esimeest Peeter Sepperit.

Omanimelise õigusbüroo omanik Uudeküll on esimene pankrotihaldur Eestis, kes kriminaalsüüdistusega kohtu ette astub.

Kolme päevaga on Tartu linnakohus üle kuulanud osa tunnistajatest ja kõik kohtualused, kes eitasid süüd. Kahele nädalale kavandatud kohtuasi jätkub esmaspäeval.

Varad müüdi maha

Erastamisagentuur otsustas riikliku aktsiaseltsi Luunja maha müüa 1995. aasta oktoobris, kuid esimene konkurss nurjus. Teisel konkursil tegid parima pakkumise majandi ostmiseks kolm rootsi ärimeest koos kohaliku hobusekasvataja Urmas Saksaga. Tehingut aga ei toimunud, sest enne kuulutas Tartu maakohus 1996. aasta 15. aprillil välja RAS Luunja pankroti, mille järel kaotas töö ligi sada inimest.

Pool aastat hiljem ringkonnakohus tühistas pankroti, kuid enne jõudis pankrotihaldur Uudeküll kõik Luunja varad pankrotiseaduse vastaselt 3,5 miljoni krooni eest maha müüa. Väidetavalt müüdi varad alla tutruhinna.

Tehingute eest teenis Uudeküll 151 000 krooni, mida politsei käsitleb riisumisena suures ulatuses.

Leidiku sõnul jäi pankrotivara kiire mahamüümise põhjus tallegi selgusetuks. "Ma ei saanud ka aru, miks kuulutas maakohus kõigest 76 000-kroonise võla peale majandile pankroti," ütles endine majandijuht.

Politsei ja riigikontroll leiavad aga, et pankroti kutsus esile just tollane RAS Luunja juht Aare Leidik, kes soovis takistada majandi erastamist rootslastele.

Kahju 8,2 miljonit

Leidik sõlmis politsei andmetel fiktiivse kütuseostu lepingu Kagu Petrooli juhi Peeter Sepperiga. Lepingu järgi pidi RAS Luunja saama 1996.a. jaanuaris 68 000 tonni diislikütust, kuid ei saanud. Sellele vaatamata esitas Sepper olematu kütuseraha pärast RAS Luunja vastu pankrotiavalduse.

Süüdistuse järgi kuulutas Tartu maakohus Luunja majandi pankroti välja Sepperi ja Leidiku poolt eksiteele viiduna. Sellega kaasnes politsei hinnangul 8,2 miljoni krooni suurune kahju riigile.