Energeetikud! Kõik miitingule! Võib-olla...
Neljapäeva keskpäevaks on Tallinnas registreeritud avalik koos-olek lauluväljaku merevärava esisel platsil. Sinna tahavad koguneda energeetikatöötajate ametiühingute esindajad, kes on vastu Eesti Energia otsusele saata suveks Balti elektrijaama 298 töötajat sundpuhkusele.
Siiski on säilinud võimalus, et enne koosoleku toimumist esitatakse kompromissettepanek ning siis jääks miiting ära. „Täna (eile – D. L.) kohtusime Eesti Energia esindajatega ja nad olid mõnes punktis nõus kokku leppima, kuid seda otsustavad nüüd mõlema elektrijaama ametiühingute juhatused oma koosolekutel,” selgitas energeetikatöötajate ametiühingu juhataja Sander Vaikma. „Miitingu toimumise või mittetoimumise üle peaks homme (täna – D. L.) lõunaks selgus saabuma.”
Protestimiitingu korraldamisele pani läinud kuul aluse Eesti Energia otsus, mille järgi lõpetatakse 15. maist kuni 15. augustini Balti elektrijaamas elektri tootmine. Sellega kaasneb töötajate saatmine sundpuhkusele. Sunni- viisil puhkajad saaksid 4350 krooni ehk miinimumpalga.
Energeetikafirma poolt oleks nagu tegu vastutulekuga, sest sundpuhkusel oleval töötajal on praeguse seaduse kohaselt õigus kõigest 60 protsendile miinimumpalgast, kuid tõenäoliselt muudab uus töölepinguseadus selleks piiriks 100%.
Esialgsete arvutuste kohaselt hoiaks mullu 1,4 miljardit krooni kasumit teeninud energiakontsern Balti elektrijaama seiskamisega kokku 10 miljonit krooni. Seda nii töötasude kui ka põlevkivi pealt, mida kulub elektrijaamas keskmiselt 150 000 tonni kuus.
Jääb üle
Eesti Energia põhjendas Balti elektrijaama ajutist sulgemist tegevuskulude kärpimisega. Lisaks on energiafirma väitnud, et Eesti energiasüsteemi suvine miinimumkoormus on 450–500 megavatti Eesti elektrijaam suudab aga pakkuda kuni 1400 megavatti ja Balti elektrijaam omakorda 800 megavatti lisaks. Tekkinud ülejääki pole vähese tarbimise tõttu võimalik ei eksportida ega ka mingil muul moel realiseerida.
„Meie eesmärgiks on saavutada kompromiss, millega tagataks inimestele elementaarne tööhõive ja sissetulek,” tutvustas Vaikma ametiühingute eesmärke. „Tööandja tahab kokku hoida, aga öelda inimesele, et koju ja kolm kuud miinimumpalka, pole ka inimese seisukohalt vastuvõetav.”
Liit ühendab üle 3000 töötaja, kuid Vaikma ei oska ennustada, kui paljud on valmis neljapäeval 298 kolleegi toetuseks miitingule tulema. „Me pole veel kutseid (teistele ametiühingutele – D. L.) välja saatnud, sest meie kõigi eesmärgiks on jõuda lahendini, mille järel koosolekuks enam vajadust pole,” lausus Vaikma. „Hetkel on miitingu toimumise tõenäosus täpselt 50:50.”
Vaikma meenutuse järgi jäi viimane Eesti energiatöötajate miiting aastasse 1998. „Olukord lihtsalt nõuab, aga täna on meie eesmärgiks leida lahendus, et miiting lõpuks ikka ei toimuks,” ütles Vaikma.
Üks kompromiss on juba leitud
•• Eesti Energia teatas neljapäeval, et on jõudnud ametiühingutega kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks, mis peatab 11 kuuks töötajatele mitmesuguste soodustuste maksmise.
•• Sõlmitud leppe järgi ei saa Eesti Energia ja selle tütarette-võtete töötajad enam puhkuselt tuleku ja jõulude puhul täiendavat preemiat.
•• „Majanduskeskkonnas toimuvad muutused ja elektrimüügi vähenemine sunnivad kontserni kokkuhoiule ning peame üle vaatama ka kehtivate kollektiivlepingute tingimused,” selgitas Eesti Energia personalidirektor Riina Varts sõlmitud kokkuleppe tagamaid. Vartsi sõnul olid seni kehtinud soodustuste kokkulepped sõlmitud majandusele heal ajal ning nüüd pole samadel tingimustel jätkata võimalik. „Kehtivad kollektiivlepingud ei arvesta majanduslangusega, vaid pidevalt kasvavate tulude jagamisega,” lisas Varts.