Energiahiiu hinnangul toovad uued saastetasud hinnatõusu

Minister Villu Reiljan peab uusi tasusid “ökoloogilise maksureformi” alguseks.

Riigikogu alustab peatselt debatte keskkonnatasude seaduse üle, mis valitsuse kinnitusel ei anna Eesti Energiale ja Eesti Põlevkivile alust hindade tõstmiseks, kuid suurfirmade endi väitel toob paratamatult kaasa elektri kallinemise.

Eesti Põlevkivi jaoks kerkivad tasud hüppeliselt, kinnitas ettevõtte keskkonnajuht Kalmer Sokman.

“Maavara kasutusõiguse tasu tõuseb kaks korda, vee erikasutusõiguse tasu kuni seitse korda,” märkis Sokman. “Sellega kaasneb põlevkivi omahinna tõus 30 krooni võrra ühe tonni kohta, mis otseselt kajastub põlevkivi müügihinnas tarbijatele.”

Hinnatõusu täpset ulatust pole võimalik öelda, sest saastetasud on eelnõus kirjas vahemikena ja valitsusele on jäetud õigus otsustada igal aastal konkreetse tasu suurus.

Eesti Energia keskkonnajuhi Tõnis Meriste väitel mõjutavad uued tasumäärad kindlasti elektri hinda. “Iga maksutõus omab mingit mõju,” ütles ta paari nädala eest, kui valitsus eelnõu heaks kiitis.

Nii peaminister Andrus Ansip kui ka keskkonnaminister Villu Reiljan leidsid siis, et mingit hinna tõstmise vajadust pole, sest Eesti Energial on suurepärane võimalus müüa CO2 kvoote. “Üleliigseid CO2 kvoote on Eesti Energial mitme aasta jaoks 4,5 miljardi krooni ulatuses. Pole kohane rääkida mingisugusest hinnatõusust. See on väga suur summa,” sõnas Ansip.

Reiljani väitel suurendab eelnõu inflatsiooni 0,2 protsenti. “Ühiskond on teatud muutusteks valmis. Üldist maksukoormust mitte tõstes üritame saastamist maksustada natuke kõrgemalt,” lausus keskkonnaminister. “See on süsteem, mis tõukab ettevõtteid keskkonnasõbralikult käituma.”

Kalmer Sokmani väitel ei motiveeri eelnõu, mis sunnib Eesti Põlevkivi maksma saastetasudeks 100 miljoni krooni asemel 2006. aastal 300 miljonit krooni, kuidagi lisainvesteeringuid tegema. “Tegelikult tehakse karuteene rohelisele maksureformile. Reformi sildi all käib maksude varjatud kogumine,” lisas ta.

Esmaspäeval arutas eelnõu keskkonnakomisjon. 12. oktoobril jõuab see parlamendi suurde saali.

Keskkonnatasud jagunevad pooleks

•• Kui praegu läheb riigi maardlast põlevkivi kaevandamise eest kohalikele omavalitsustele 70 protsenti ja riigile 30 protsenti keskkonnatasudeks, siis edaspidi jaguneb tasu pooleks.

•• Reiljani sõnul ei kahanda tasu 50 protsendini langemine Ida-Viru valdade tulubaasi, sest kasvavad ka tasud. Viiekordsed hinnad tabavad neid ettevõtteid, kes kaevandavad rohkem, kui keskkonnaload ette näevad. “Koefitsiente rakendatakse ka õhusaaste puhul. Näiteks Haapsalus ja Pärnus,” ütles minister. Jõudsalt kerkib turbakaevandamistasu. Sangla Turvase juhi Kalle Kivaste sõnul toob see kaasa turba-

briketi kallinemise. “Esialgsete arvestuste kohaselt suureneksid tootmiskulud kümme protsenti,” ütles Tootsi Turvase peadirektor Lauri Korkeala.

K.K.