Energiamajanduse arengukava ei arvesta tuumaenergia tootmist
Elektrituru avanemine ja lahtised otsad tuleviku energiaallikate jaoks tehtavate investeeringute suhtes sunnivad kiirustama. Seepärast loodetakse ühes Eesti energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lõpliku valmimisega saada kaante vahele ka vastavad rakenduskavad.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleri Einari Kiseli hinnangul võiks viimane korrigeerimine toimuda detsembri keskel, misjärel saadetakse kava juba valitsusele. „Riigikogu saaks selle heaks kiita juba veebruari lõpus või märtsi algul,” sõnas Kisel reedel.
Keskkonnamõjusid hinnanud sihtasutuse Säästva Eesti Instituut (SEI) Tallinna töörühma juhi Kaja Petersoni sõnul lähtuti sel aastal toimunud energiafoorumitel tehtud ettepanekutest.
Välja on jäetud siiski Eesti kodumaise tuumaenergia tootmise võimalused, põhjuseks eelkõige seni vastavate poliitiliste otsuste puudumine. Samuti on käsitletud keskkonnamõjude strateegilises hinnangus (KSH) soojamajanduse küsimusi vaid möödaminnes. Kiseli sõnul vajab seegi valdkond eraldiseisvat arengukava.
Seevastu pakub SEI ekspertide koostatud KSH väga põhjalikku analüüsi põlevkivi kasutamise eri stsenaariumide jaoks, mis arvestaksid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnaeesmärke.
Energia on kaldu
Kui praegu on Eestis tarbitav energia kaldu valdavalt põlevkivi poole. Eelnõu kohaselt ei tohiks ükski allikas eraldiseisvalt katta üle 30 protsendi ja teised allikad mitte üle 20 protsendi Eesti energianõudlusest.
KSH aruande koostanud eksperdid peavad oluliseks, et kaevandatav põlevkivi kasutatakse ära eelkõige elektrivarustuse tagamiseks. Nii pakutakse MKM-i koostatud arengukava stsenaariumide kõrval lahendused energia hinna keskkonnamõjude kärpimiseks.
Näiteks on soodsaimaks peetava stsenaariumi puhul eelduseks olukord, kui põlevkivi kaevandmise maht jääb aastas 15–20 miljoni tonni vahele, kuid seejuures jaguneb põlevkivi kasutamine elektri ja õli tootmise vahel proportsiooniga 60:40 elektritootmise kasuks.
Odavaim elekter põlevkivist
•• Keskkonnamõjusid käsitlenud ekspertide hinnangul kujuneks majandusministeeriumi poolt energiamajanduse arengukavas jõulisemalt pakutud stsenaariumi puhul elektri kilovatt-tunni hinnaks 97 senti, seda arvestades nii tootmis- kui ka väliskulusid.
•• Säästva Eesti Instituudi hinnangul on reaalselt võimalik hoida elektri hind ka tasemel 91 senti kWh kohta.
•• Majandusministeeriumi ettekujutuses pärineks alates 2025. aastast 400 MW ulatuses energiat tuumajaamast ja sama palju toodetaks põlevkivist.
•• Keskkonnaekspertide lahendus praegu veel ebaselgele tuumavõimsuste kasutamisele kohta ei näe, mistõttu põlevkivikatelde võimsuseks jäetaks 900 MW, samuti oleks mõnevõrra suurem gaasiturbiinide osakaal.
