Energiapuiduga kütvate ettevõtete lisandumine kergitab sooja hinda

 (1)
Energiapuiduga kütvate ettevõtete lisandumine kergitab sooja hinda
Riigimetsa majandamise keskuse energiapuidu soovijate arv kasvab: pildil põlevkiviahju ootavad palgid Narva elektrijaamade hoovil.Terje Lepp

Konkurentsitulle lisaks tulnud Eesti Energia katlad viivad üles ka Väo jaama soojahinna.

Elektrituru seaduse muudatusega Narva elektrijaamadele antud õigus põletada põlevkivikateldes ka energiapuitu jagab Eesti varu ümber ja lööb praeguste lepingute lõppedes üles ka kolmandiku ulatuses Tallinna kütva Väo elektrijaama soojuse hinna.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) vastne hange ümar- ja energiapuidu hakkimiseks jagab kogused juba ühemõtteliselt Väo elektrijaama ning Eesti Energiale kuuluvate Eesti elektrijaama ja Balti elektrijaama vahel.

„Uue ostjana põhjustavad Narva elektrijaamad selgelt hakkepuidu hinnatõusu,” ennustas Väo koostootmisjaama (Tallinna Elektrijaam OÜ) juhatuse liige Andres Taukar. „Pigem toimub nüüd olemasoleva ressursi ümberjagamine,” arvas ta.

Energiapuit moodustab Väo elektrijaama kütusevarust ligi 90%, seega mõjutab selle kütuseliigi hinna kõikumine otseselt ka jaama toodetava soojuse hinda. Taukari sõnul on jaamal olemas veel ligi aastased lepingud energiapuidu tarnijatega, kuid hinna 40% suurune tõus tähendaks uute lepingute sõlmimisel ka Väo toodetud soojusele ligi kolmandiku võrra kõrgemat hinda. Kuid ka praegu kehtivate aastaste lepingutega võib arvestada jaam vaid juhul, kui tarnijatel puit eest ära pole ostetud. Taukari sõnul ei ole energiapuidu pakkumine turu nõudluse kasvule vastavalt veel suurenenud. „See tooks meile kaasa väga suuri probleeme, sest meil on reguleeritud hinnad,” nentis ta.

Varu ei ammendu

„Mina loodan, et hind hakkabki taas tõusma, arvestades Väo, Eesti Energia ja Tartu Fortumi turule tulemist,” märkis RMK juht Aigar Kallas. Energiapuidu senist kiiret hinnatõusu ta ei kinnita, kuid loodab metsaomaniku esindajana, et see nii läheb.

Kallas ei ole nõus aga väitega, et hinnatõusu põhjustab kütteks põletatava varu ammendumine. „Täna raiutav kogus ei ole veel optimaalne, vaid on sellest ainult ligi pool,” väitis Kallas.

Tema sõnul moodustab RMK metsaomand alla 40% potentsiaalsest varust, ülejäänu kuulub kas eraomanikele või on riigi poolt määratlemata.

Ära jagatakse Väo kahe aasta kogus

••    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tagab Väo elektrijaama ja Narva jaamade energiapuiduga varustamise osaliselt vähemalt neljaks aastaks ja neljaks kuuks.

••    RMK möödunud nädalal välja kuulutatud ümar- ja energiapuidu hakkimise hange käsitleb 340 000 tonni puitu, mis ületab kolmandiku ulatuses Tallinna kütva Väo koostootmisjaama mõistes tunduvalt selle aastast vajadust.

••    Jaama kütusevarustamist tagava ettevõtte Väo Hake OÜ juhataja Andrus Tamme sõnul saab ühest puidutonnist ligikaudu 2,8 MWh primaarenergiat. Seega 340 000 tonnist saab peaaegu miljon MWh energiat. Et Väo aastane primaarenergia toodang on tema sõnul ligi 600 000 MWh.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare