Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on kõige ohtlikumad kartellid ennekõike: ebaseaduslikud hinnakokkulepped, tootmismahtude piiramine, turgude jagamine, kollektiivne boikott ja kokkumäng hankemenetluses. 

„Kuigi Eesti seadused võimaldavad ka praegu kartellikuritegusid menetleda, ei jõua info kartellide kohta tavaliselt õiguskaitseasutusteni. Seetõttu on olnud võimalik alustada üsna vähe kriminaalasju,“ sõnas Kalmet.

Nõuniku kinnitusel on Euroopa Liidu, USA ja teiste arenenud riikide praktika näidanud, et peale leebusprogrammi ellukutsumist on kartellidevastaseid sanktsioone võimalik tõhusamalt rakendada.

„Kui tavaolukorras võib õigusrikkumisest vaikides loota, et seda ei avastata, siis leebusprogrammi olemasolu korral tekib hirm, et teine õigusrikkuja annab oma kaaslased üles ja pääseb ise kergemalt,“ selgitas Kalmet. „See hirm sunnib võimalikult vara järelevalve- ja uurimisasutustega täielikule koostööle asuma, et olla ise see, kes pälvib leebema kohtlemise.“

Eelnõu kohaselt ulatub riigi poolt üles näidatav leebus isiku suhtes, kes omal algatusel ja esimesena leebuse kohaldamise taotluse esitab, karistusest vabastamiseni. Nende rikkujate puhul, kes menetluse jaoks kasulikku teavet omades samuti taotluse esitavad, kuid pole esimesed, kohaldatakse leebust kitsamas tähenduses – karistust vähendatakse proportsionaalselt osutatud abiga.

„Samas on leebuse kohaldamise aluseks lisaks täielikule koostööle ka teatud tingimustele vastamine, näiteks ei ole leebus kohaldatav kartelli juhi või algataja suhtes," lisas Kalmet.

Eelnõuga luuakse juriidilistele isikutele ka erandlik trahvide süsteem, kusjuures rahalise karistuse arvestamise aluseks on kümme protsenti juriidilise isiku eelmise aasta käibest. Sellega järgib Eesti muu Euroopa põhimõtet, mille kohaselt on konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvidena nõutavad summad arvestatavalt suured, et tagada õigusvastastest kokkulepetest hoidumist.