Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!
Paistab, et eestlanegi hakkab viimaks aru saama - hästi puhata võib kodumaalgi. Kui päike paistab ja vihm läbi ei leota, sobib põhjamaalasele Eesti juuli- ja augustikuine kliima hästi.
Ning miks peabki puhkuse kuskil kaugel veetma, kui palju lähemal on samuti kaunid paigad, lisaks kodune keel ja kodused hinnad. Otepää ümbrus, aga ka Lõuna-Eesti tervikuna pakub hingele palju: mägesid, orge, järvi, metsi. Otepääd peetakse juba üle saja aasta parimaks puhkuse veetmise paigaks Eestis.
Vanasõna ütleb: enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul (Otepää endine nimi)! Ehk tasuks seda meenutada neil, kes kavandanud Prantsusmaa pealinna külastamist? Pariisi-käiku ei pruugi ära jätta, Otepäält jõuab enne läbi põigata küll.
Nuustakul korjati pähkleid
Otepäälased ise kutsuvad kodulinna ja selle ümbrust Eesti looduse pärliks. Otepää pakub igaühele midagi. Hästi tunneb end seal rändur ja "jalgu seinale lööv" suvenautija, spordihuviline ja looduseuurija. Otepääl on sajanditevanune ajalugu, minevik ja tänapäev põimuvad tihedalt.
Kirjasõnas mainiti Otepääd esmakordselt 1116. aastal. Linna sümbol - karu pea - tuleb Linnamäe karuoti pead meenutavast kujust. Otepää alevi esialgne nimi - Nuustaku oli kasutusel 1922. aastani. Rahvasuus liikuvate mälestuste kohaselt tulnud nimi kohaliku mõisniku korraldatud pähklikorjamispäeva= de järgi (saksa keeles Nusstage). Pähkleid leidub sarapuumetsades tänapäevalgi.
Ligi 3000 elanikuga Otepää paistab ükskõik mis suunast saabujale kaugele kätte, sest linn paikneb Otepää kõrgustiku tipus. Päeval hakkab esmalt silma kirikutorn, õhtuhämaruses näeb linna tulesid. Linnaõigused anti Otepääle 1. aprillil 1936.
Kõik on käe-jala juures
Otepää ärielu on koondunud ümber kunagise turuplatsi, nüüdse Lipuväljaku. Mõnele hektarile jagub panku, teenindusasutusi, poode, söögikohti. õhtuid aitavad sisustada pubid ja ööklubid. Et Otepääl ja selle läheduses jätkub hotelle, motelle ja kämpinguid igale maitsele, võib neist parema ülevaate saamiseks pöörduda Otepää Turismiinfo Keskusse (Lipuväljak 13, tel (276) 55 364, 61 246).
Kahtlemata saab Otepää külastamisest parima elamuse, kui külaskäik mingi üritusega siduda. Pühajärve Beach Party ja suvise kahevõistluse maailma karikasarja etapp jäid küll juba juunikuusse. Jaanilaupäeval esines kahevõistluse vaheajal Tehvandi nõlval Kuldne Trio, õhtul astusid Pühajärve ääres üles Maarja-Liis ja Karavan. Tuhandetele kokkutulnutele jäi ligi paarkümmend tundi kestnud päevast-õhtust= -ööst meeldiv mälestus.
Looduspargis elab haruldasi loomi-linde
Kahtlemata vaevab puhkuseotsijat küsimus, millega Otepääle sõita. Kel oma auto olemas, peaks just neljarattalise sõbraga tee ette võtma. Lisaks Otepääle on Valgamaal küllaga kauneid kohti, miks mitte needki üle vaadata. Kel autot pole, saavad Otepääle bussiga. Suurematest keskustest on Otepääl parim bussiühendus Tartuga.
Esmalt tasuks tutvust teha looduspargiga, mis katab 1180-ruutkilomeetrisest Otepää kõrgustikust umbes viiendiku. Puutumatus ja avastusterikkus meelitab siia tõelise loodusesõbra.
Kesklinnast kolme kilomeetri kaugusele jääv Pühajärv kuulub Eesti kauneimate hulka. Juba 1929. aastal võeti Pühajärv ühes pargi ja saartega kaitse alla, keelates neid sobimatus suunas muuta. Kaitseala on Pühajärve ümbruses praegugi, loomulikult peab iga pargi külastaja seal leiduvat hoidma.
Looduspargi väärtust näitavad siin elavad ohustatud liigid nagu muda- ja kärnkonn, karu, hunt, saarmas, must ja valge toonekurg, sookurg, rukkirääk, mõned käpaliste liigid, suur ja väike vesiroos ja palju muud, mis mujal Euroopas peaaegu kadumas on.
Auto nurka ja jalad selga
Tervislikum on siiski auto mõneks päevaks "nurka visata" ja kondiauru abil Otepää ümbrusele mõni tiir peale teha. Eelkõige tasub siirduda Otepääst lõunasse: Pühajärve, Sihva, Vidrike poole.
Pühajärve valla territooriumil leidub järvi hulganisti. Vesi on neis tunduvalt soojem kui Põhja-Eesti veekogudes. Veerõõmude ja kalastamise vahel võib mäetippudelt avarat vaadet nautida: Hobustemägi (167 m), Väike-Munamägi (207,5 m), Kuutsemägi (217,1 m) ja teised künkad jäävad küll Alpidele tugevalt alla, aga oma võlu on neilgi.
Ka Puka ja Palupera vallast saab mõnusaid matkaelamusi. Käänulistel teedel on huvitav autogagi sõita, kindlasti peaks aga varuma tavalisest rohkem ettevaatlikkust.
Tähelepanuväärne on olnud Otepää kultuurielu. Linnas on elanud ja töötanud mitmed Eesti kultuuriloo suurkujud, omaaegset Otepää kihelkonda teatakse Lõuna-Eesti ärksama paigana. 1884. aastal pühitses just Otepää kirikus sini-must-valge= t lippu Eesti üliõpilaste Selts. 1922. aastal sai sini-must-valgest rahvus- ja hiljem riigilipp.
Otepää ja Valga vahele jääb omapäraseim mõisahoone Eestis - Sangaste loss. Selle Inglismaa kuulsa Windsori lossi vähendatud koopiaga tasub samuti tutvust teha.
VILLE ARIKE
