Kapo kontrollis avalduses esitatud väiteid kümme päeva, enne kui leidis, et ükski neist riigireetmisele ei viita. „Olles avalduses toodud väidetega tutvunud ning riigiprokuratuuriga konsulteerinud, ei alustanud kapo kriminaalmenetlust. Avaldusest ei nähtunud ühtki asjaolu, mis oleks otseselt või kaudselt viidanud riigireetmiseks kvalifitseeritavate kuritegude tunnustele Ansipi, Langi ja Paeti tegevuses. Seega puudus kriminaalmenetluse alus,” ütles Kahar.

Kahari kinnitusel teavitati menetluse alustamata jätmisest ka kõiki asjaosalisi. Eesti Päevalehe andmetel toimus see möödunud reedel.

Riigireetmine on rohkem kui karm süüdistus, kuid milliseid fakte või väiteid sisaldab praeguse Tallinna abilinnapea Jüri Pihli avaldus, võib vaid spekuleerida. Spekuleerida seetõttu, et ei Pihl ega ka kapo ei avalikusta avalduse sisu.

Pihl ei kommenteeri

Pihl isegi ei kinnita, kas ta on avalduse kirjutanud või mitte. „Ma ei pea võimalikuks ajakirjanduses kommenteerida oma võimalikke kahtlusi riigi julgeolekut puudutavatel teemadel. Selle kontrollimiseks on olemas vastavad ametiasutused,” jäi kevadel Reformierakonna ja IRL-i poolt valitsusest välja visatud sotsiaaldemokraatide erakonna juhi lakooniliseks vastuseks. „On ka imelik, kui ma räägin midagi ametnikuga mingisuguse nurga alt ja siis kuulen seda järsku teie käest,” lisas Pihl.

Infot avalduse kohta ei avalikustanud Pihl ise, vaid üks valitsusliidu tipp-poliitikutest.

Avalduse sisu kohta on teada vaid nii palju, et see on seotud septembris avalikuks tulnud Sergei Markovi ja Vassili Jakemenko Schengeni sissesõidukeeldu käsitleva infoga. Nimelt tühistas justiitsminister Rein Lang kevadel ajutiselt siseministrit asendades Schengeni viisaruumi mustast nimekirjast Eestile küberrünnaku korraldamise eest vastutuse võtnud Vene riigiduuma liikme Markovi nime.

28. septembril alustas kapo välisministeeriumi avalduse alusel uurimist, kuidas lekkisid ajakirjandusse andmed sissesõidukeeldu puudutava kohta. Praegu tegeldakse kapos kriminaalasjaga aktiivselt, kuid uurimise huvidele viidates ei avalikustata üksikasju. „Antud kriminaalmenetluse raames on ülekuulamisi tehtud ka viimastel nädalatel,” kinnitas eelmisel reedel Eesti Päevalehele juhtiv riigiprokurör Margus Kurm.

Nn viisaskandaali ajal avalikuks tulnud info alusel võib vaid oletada, millistel faktidel Pihli avaldus põhines. Markovi ja Jakemenko juhtumi lahkamisel tuli näiteks välja tõik, et Euroopa Komisjoni austerlasest välisvolinik Benita Ferrero-Waldner lobistas välisminister Paeti Brüsseli koridorinurgas viisakeeldude tühistamiseks. Isegi piinlikult täpselt riigireetmise paragrahvi sõnastust lugedes jääb aga asi riigireetmisest kaugele – Euroopa Liit pole siiski välisorganisatsioon, kellele saab riiki reeta, vaid Eesti on EL-i liige. Skandaali ajal vihjati ka, et viisakeeldude tühistamine oli ajaliselt lähedane ühele kohtumisele Vene kolleegi Sergei Lavroviga. Kuid ametlik kohtumine ei saa olla kuidagi riigireetmine.

Kuidas ka uurida justiitsminister Rein Langi antud intervjuud ajakirjandusele, kus ministrit arvati riigisaladusest rääkinud olevat,  ikka ei oleks väite tõendamisel tegemist mitte reetmise, vaid lekkega.

Täiesti seletamatu on aga Ansipi nime esinemine Pihli kahtlustatavate hulgas, sest peaminister polnud viisaskandaaliga avalikkuses arutatu järgi vähimalgi määral seotud. Kui kahtlustus põhineb tõigal, et Ansip vastutab kogu valitsuse tegevuse eest, jääb argument jälle väga nõrgaks.

Siiski on ka võimalus, et Pihli avalduses võib sisalduda midagi uut ja seni teadmatut. Aga fakt on, et ei kapo ega ka prokuratuur näinud selles midagi, mille alusel menetlust alustada – ei riigireetmise ega ka muu võimaliku rikkumise osas – ning kui Pihl ise vastupidist infot välja ei käi, siis ei jäägi üle muud kui kapo ja prokuratuuri hinnanguga leppida.

Sisepoliitiline kemplus?

Seetõttu saab praegu kõige enam kinnitust versioon, mis viitab selgelt sisepoliitilisele kemplusele. Nimelt andis Pihl oma avalduse kapole sisse vahetult pärast seda, kui ta oli kapos viisaskandaali riigisaladuse lekkimise uurimisega seotud ülekuulamisel käinud. See toimus 2. detsembril. Pole välistatud, et endisele kapo juhile, siseministrile ja Rein Langi alluvuses justiitsministeeriumi kantslerina töötanud mehele ei meeldinud, et ta oli ootamatult sattunud ülekuulatava või veelgi hullem – kahtlustatava rolli, ning tegi vastukäigu. Isegi kui Pihl uskus oma argumentide raudkindlasse paikapidavusse ja lootis menetluse alustamist, pidi ta ka teadma, et kolme kõrge riigijuhi vastu esitatud riigireetmise kahtlusega avaldus ei saa jääda saladuseks.

Maailma praktikas on väga tähelepanuväärne, et sedalaadi avalduse on kirjutanud riigi eriteenistust ja hiljem tipp-poliitikuna siseministeeriumi juhtinud inimene.

Ometi jääb õhku üks küsimus. Nimelt – arvestades Pihli pikka karjääri eriteenistuses, on vähe usutav, et ta ei arvestanud sellise avalduse menetlusse mittevõtmisega. Seetõttu võib oletada, et avalduse tegemine on mingisugune tulevikku suunatud käik. Aga milline?

Ansip, Paet ja Lang: me ei tea Pihli avalduse sisu

•• Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et ta pole Pihli esitatud avalduse sisu vastu lähemat huvi tundnud. „Minu jaoks oli selle avalduse ilmsiks tulek seletuseks Andres Tarandi kirjale oma erakonnale ning leheloole, kus ta avaldas lootust, et KGB meetodite kasutamise aeg Eesti ühiskonnas on möödas. Ma ei mõistnud seda sõnumit siis, aga nüüd on see mulle selge,” ütles Ansip.

•• „Selle asemel et lahendada Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme, proovib keegi hoopis KGB-meetodil oma poliitilist positsiooni parandada. See on minu jaoks ka teatud mõttes pettumus selles erakonnas,” lisas peaminister.

•• Ka välisminister Urmas Paet ütles, et ei tea Pihli avalduse kohta rohkem, kui seisis kapo kirjas, milles teatati, et nad on otsustanud mitte alustada kriminaalmenetlust riigireetmise tunnustel.

•• Paeti hinnangul on see kõrgetes avalikes ametites olnud ja oleva parteijuhi puhul uskumatu käik ning sellisel avaldusel võib olla mõju ka riigi mainele. „Riigis, kus on vähegi juurdunud õigusriigi printsiibid, ei peaks politsei ja prokuratuuri kaudu poliitilist võitlust pidama. Selline käitumine on omane teistsugustele riigikordadele. Kahju on sellest, et kõrvaltvaatajal on toimuvast väga raske aru saada,” märkis Paet.

•• Justiitsminister Rein Lang oli oma kommentaarides veelgi napisõnalisem, öeldes, et Pihli avaldust ta näinud ei ole ja selle sisu ei ole talle teada. Seetõttu ei osanud Lang kommenteerida ka seda, kas Pihli avaldus on seotud septembris avalikuks tulnud Sergei Markovi ja Vassili Jakemenko Schengeni sissesõidukeeldu käsitleva informatsiooniga.