Enno Tammeri intervjuu Igor Volkega - Tõde ufodest kui kahe teraga mõõk

Ufod ja neist salvestatud toimikumaterjal kasvab Ameerikas arvestatavaks probleemiks.

Jaa-jah.

See panebki huvituma, mis pagan neis toimikutes võib olla.

Et mida jahitakse.

Mida jahitakse ehk teistpidi – mida varjatakse. Et mis on see, mida võimud ei taha avalikustada. Teil on ettekujutus?

Jah, mul on ettekujutus.

Nii?

Vaadake, see informatsioon liigitub mõistuspäraseks ja täiesti mõistusevastaseks.

Mõistusevastane osa on see, et suuriikide, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu tipud mängisid pikka aega kokku. Mängiti külma sõda, mängiti maailma jagamist mõjupiirkondadeks. Samas tegelikult töötati tuleviku tarbeks megaprojekte Kuu, Marsi ja maalähedase maailmaruumi haldamiseks.

Selle illustratsiooniks on projektid, mida ameeriklased algul nagu avaldasid, et siis hiljem äkki hakata rääkima, et huvi kustus.

1975. aastal käidi avalikult tuntud astrofüüsiku poolt välja maailmaruumi haldamise projekt. Nii-öelda kosmilised asundused teatavates punktides. Neid punkte kontrolliti, kas töötavad. Töötavad. Need on Kuu ja Maa vahel, kus raskusjõud on tasakaalus. Põhimõtteline võimalus oleks luua näiteks kuni 50 000 inimesega asundusi.

Niisiis, võib avalikustamata salatoimikutes, ka X-failides peituda kurb tõsiasi, et ameeriklased pikka aega peavad venelastega koos kosmose vallutamise plaani. Ning nüüd ei taha seda tunnistada.

Ei, mitte päris nii. Viimase 15 aasta jooksul on välja tilkunud huvipakkuvat informatsiooni, et valitsuste taga tegutsevad mõjuvõimsatest isikutest mõjurühmad. Seda ka Ameerika presidendi taga. Mõjurühma kuuluvad raha-, sõjandus- ja teadusmaailma haid.

Sellisele tegevusele on mitmeid allikaviiteid. Kuni selleni, et USA rahvusliku julgeoleku komitee üks liige Mic-hael Wolf kuulutas, et tema on 20 aastat kuulunud rühma, kus nõuti maksimaalselt vaikimist. Teatavatel eetilistel põhjustel ta avalikustas osaluse.

Nüüd võtke kõrvale tähelepanek, et massikultuuri on tulnud ju X-failid teleseriaalina. Kusjuures tulnud ääretult jõuliselt, et mina olen hakanud kasutama nimetust kristokarismaatiline sündroom.

Mis see on?

Et intrigeeriks. Ufo-fenomen mingil määral kattub kristluse fenomeniga.

Kristus läks ristisurma ja jättis vastuseta küsimuse, kas ta oli jumala poeg või mitte. Kogu tsivilisatsioon on üles ehitatud, et oli.

Aga kindlat tõestust ei ole.

Kindlust ei ole. Ei olnud siis ega ole praegu. Sama on ufodega – et kas on olemas või ei ole olemas – lõplikku kindlust ei ole.

Lihtsustavalt – tahate öelda, et teleseriaal X-failid justkui valmistab rahvast ette, et ufod on olemas.

Jaa. Aga jälgida tasub X-failide tausta ideed. On üks võtmefiguur, keegi mõistatuslik suitsetaja vähjamees, kes vihjamisi oli Kennedy kõrvaldamises osaline. Ta kuulub mingisse rühma, mis ei ole FBI ega LKA, on mingi mõistatuslik rühm, keegi ei tea, kelle oma.

See on selge avalikkuse koputamiseks mõeldud vihje. Kel silmad näha, see näeb. Kel kõrvad kuulda, see kuuleb. Nagu ka Kristus juba vihjas.

Seriaalis on, nagu te näete, Mulder ja Scully, tasakaalus paar – isane ja emane, skeptik ja positivist ründavad ufo mõistatust.

Aga taustaks antakse hoopis teist seletust, et nemad on vaataja fookuses olev selline jobukakkude paar, kes ründab sama probleemi nagu me kõik, et kas ufod on olemas. Kuid on keegi kõrval, keegi salapärane suitsetaja vähjamees, kes teab märksa enamat. See on X-failide põhiline signaal.

Kristus ja X-failid. Midagi kisub ära.

Kristus oli vastandatud ju valitsevale võimule, mis ta tegelikult ristile lõi. Ehk selle maailma vägevate võim on vastandatud mingile metafüüsikale, jumalikule maavälisusele Kristuse kehastuses.

Olen püüdnud paaril korral ärgitada arutelule, mida tegi Kristus pärast ristilöömist?

Kui nii, siis on teil endal vastus.

Ma arvan, et kui ta oli tõe ja õigluse mees, siis käivitas ta järgmised projektid. Ristilöömisega lõppenud projekt oli selgelt suunatud isikule. Stiilis ärge tehke ligimesele seda, mida ei taha, et teile tehtaks. See on täiesti individuaalne lähenemine igaühele.

Tekkis vastulöök, ja tõenäoliselt siis käivitas ta järgmise projekti. Projekti, mida võiks pidada selgelt sotsiaalseks. Selle projekti tööriistad proovisid realiseerida alates 1846. aastast sotsiaalset õiglust ehk tuua kommunismi.

Mis on selle tulemus, seda teame.

Et ei ole tulemust.

Kogemus on ka tulemus. Nii saame öelda, et esimene projekt...

Teie loogikat järgides peaks järgnema kolmas projekt.

Kolmas läheneb, arvan ma. Mõelge, esimene n-ö isikulise lähenemisega läks aia taha. Kirik korrumpeerus ja stagneerus. Pandi käima ühiskondlik-sotsiaalne projekt, mille tulemusena maailm lõhenes kaheks.

Nüüd on oodata kolmandat.

Ja see kehastub kuidas?

Sooritatakse kokku sulandumine, maale suunatud kosmilise projekti lõpuleviimine. Mis tuleb ka juba avalikustada. Kujutan ette, et kõrgemad tsivilisatsioonid on alati informatiivsemad ja eetilisemad kui madalamad, ehk nende tegevuse põhieesmärk saab olla avalikustamine, et jõuda joone alla tõmbamiseni.

Arvangi, et me liigume sinna. See on see, mida kirik nimetab maailmalõpuks. Arvan, et see lõpp on piisavalt atraktiivne, kui see on just nimelt selle kosmilise tõe ilmsikstulek.

See teie maalitud lõpp ei tähenda nii väga lõppu, pigem mingit algust

Muidugi. See on sellelaadse maailmanägemise totaalne kokkuvarisemine. Ühe maailmanägemise ja -mõistmise kontseptsiooni kokkukukkumine.

Kogu teie jutt põhineb arvamusel, et nad on kusagil olemas.

Jah, kusagil on nad olemas.

Ning jälgivad meid rahulikult.

Jah-jah.

Ning püüavad aidata.

Jah, sekkuda, osaleda meie süsteemis.

Ning teleseriaal X-failid lähtub samast teadmisest ja valmistab inimkonda ette.

Jah, nad annavad justkui konkreetset teavet sama versiooni kohta. Tuues tõde step by step portsjonide kaupa. Seejuures kahtlemata filmist kolmveerand on puhas vuhvel ehk müügiartikkel.

Kuid need tegelikud salatoimikud, mille avalikustamist nõutakse tungivalt. Mis on nende maht, sisu?

Andmebaaside põhitelg on, et meie õhuruumis esinevad ufo-objektid on objektiivselt olemas ning et maailma teatud riikluse vormid – ja need vormid ei tarvitse olla valitsused, vaid need võivad olla just kujunenud maffialiku sinasõpruse tasandil eri struktuuride esindajaist – on ufo-objektidega olnud ühenduses. Ning et võib toimida ka teatav ühistegevus.

USA-s on tekkinud väga aktiivne liikumine ning nad veavad formaaljuriidilist rida, et nõutada välja olemasolevad X-failid. Sest vahel piisab ka ühest niidiotsast, et jõuda lõpliku tõeni. Oma nõudmistes toetuvad nad põhiseadusele, mis näeb ette riikliku saladuse süstemaatilist avaldamist 25 aasta möödudes või siis erijuhul hiljemalt.

Selliseks nõudmiseks peab olema selge eelteadmine.

Jaa. Sündmustik algas 1987, kui keegi söötis ette Roswelli juhtumi materjalid. Aga just Roswelli juhtumi kohta aasta-paar tagasi üks seal teeninud ohvitser tunnistas vande all, et osales neis projektides ja nägi neid ufo-objektidelt pärit surnukehi. See on ikka väga kõva sõnum.

Roswelli juhtum, nii palju kui mina vilksamisi lugenud, seisnes selles, et saadi kätte humanoidide (Ufo-inimeste nimetusena kasutatav. E.T.) kaks surnukeha.

Noh, seal, nii-öelda Nõmmelt uurides, nagu ma vahel naljaga pooleks ütlen, elades ise Pääskülas, toimus kahe ufo-objekti kokkupõrge. Neid surnukehasid oli seal neli kuni kuus. Ja paar tükki jäid ka elama.

Need võeti kinni.

Jah, nad viidi kahte erinevasse sõjaväebaasi.

Huvitav, miks ufod ronivad just sinna kokku, kust neid erilise hoolega on võimalik jälgida. Roswelli juhtum oli ju ka täpselt sõjaväebaasi ligidal.

Statistika näitab, et strateegilised objektid nagu sõjaväebaasid, elektrijaamad, veehoidlad, on väga paljuski ufo-objektide meeliskohad.

Küsimus on liikluses. Sest kui on primitiivne liiklus, peab see olema korraldatud. Kui on väga keeruline liiklus, siis on see väga keeruliselt korraldatud. Kui on supertehnoloogia, siis tahaks teada, mis siis on navigatsiooni aluseks, kuidas navigeeritakse, et mida nad kasutavad.

Olen jõudnud arvamusele, et peavad olema mingid maastikulised konstandid, mille järgi saab täiesti töökindlalt liigelda.

Sellest juhtumist ei ole lõplikku tõde päevavalgele tulnud?

On olnud väga palju valitsusepoolset häma ning see valab õli tulle. Tõde tuleb siis välja, kui näidatakse, kas on lahangu materjalid, kas on olemas isikute tunnistused, et jah, mina lahkasin.

Rumala aruga võib oletada, et kui saadi nad kätte, siis nad on ka alles.

Alles loomulikult. Ma olen kuulnud versiooni, et neid on kümneid ja mitte ainult laipadena, vaid ka elavatena.

Sama rumalalt – miks teised neile siis järgi ei tule, miks nad lasevad neid vangis hoida.

Miks vabastada, kui tehakse koostööd ning juba ammu.

Üks mees nimega Robert Lazar tuli kuus-seitse aastat tagasi Nevada piirkonnast, see on USA ainuke ülelennukeeluga piirkond. Mees tuli Nevada baasist, mis on sama suur kui Shveits. Ta tunnistas, et töötas sõjaväebaasis ufo-lennumasinate sees jõuseadmete insenerina ning et ta nägi baasi teistes osades, kuidas väikesed hallid olendid istusid ameerika ohvitseridega koos.

Nüüd küll tõrgub midagi seda uskumast.

Seda ma räägingi, et need asjad on uskumatud ja superuskumatud.

Nii tekibki küsimus tõe vajalikkusest. See tõde kahtlemata ületab uudiskünnise, kuid vähe sellest – see tõde võib ületada nii-öelda vastuvõtukünnise, mõistmise künnise.

Selge.

Nii et kui keegi teab sellist tõde, siis minu meelest on võimalik täiesti mõista, miks ta seda varjab.

Ühel konverentsil 1981. aastal, mäletan, tõsteti päevakorda küsimus, mis on tsivilisatsiooni shokk. Vaadake, külmkapid ja kokakoola on kindlasti mingile suguharu rahvale shokk. Sama trauma võib meile olla maaväline, meist kõrgem tsivilisatsioon.

Ning selle vältimiseks on tipud jõudnud veendumusele, et parem vaikida.

Ega see hästi mõjuks, kui võim teataks ametlikult, et jah, ufod on olemas.

Ei mõjuks.

Nii et võib olla on tark otsus varjata.

Kui see otsus võimkondade poolt kunagi tehti, siis nüüd on küsimus, millal tuleb hetk avalikustada tõde. Millal rääkida nii-öelda kurejutt õigeks nii-öelda kepijutuks lahti.

Võibki olla, et on saavutatud konsensus just teleseriaali X-failid kujul, et nii valmistatakse saabuvat tõehetke ette.

Milliseid X-faile võib Eestis olla?

Küsimus on õige. Aga mida kujutab Eesti endast riiklusena – pigem ikka mänguriik, kus kui midagi on, siis vaid mängufailid.

Vaevalt et nõukogude ajal ei korjatud informatsiooni.

Väga paljudel ringkondadel tollal huvi oli. Mul on olnud kohtumisi ja suhtlust presidentidest ja kindralitest kuni lukkseppadeni. Rahvas muidugi arvas tollal, et KGB salastab ja kontrollib. Kuid KGB-l ei olnud sellis ülesannet.

Ufo-objektidega tegeles sõjalennuväe tehniline vastuluure, mille keskus oli Riias. Riiast sõideti välja, kui Eesti alal toimus midagi huvitavat.

Ja toimus?

Ikka, toimus allakukkumisi....

Meie alal?

Meie vetes, õhuruumis. Oli mitmeid kokkupõrkeid, mida on teada kuni 1975. aastani. Pärast seda aga sai Nõukogude Liidule pilt selgeks, et Ühendriikides käib usin sellelaadne tegevus. Ning tulid alla ringkirjad sõja-väeosadesse, et lõpetada kõik tegevused, mida teine pool – kusjuures keegi ei öelnud, mis teine pool – võiks käsitleda ründeaktsioonina.

Võeti suund, et tsiviilmerelaevandus, -lennundus ning hüdrometeoroloogiatalitused koguvad infot. Paraku nõukogude inimene ei võtnud seda eriti tõsiselt ning nii infot ei tulnud.

Küll on mul teada juhtum 1982. aastast, kui Saaremaa -Tallinn reisil JAK-40 juhtinud eesti mees Haapsalu lähedal nägi kaht objekti. Neist üks kadus kiirelt. Mees suhtles Tallinna lennujuhiga, kuid siis jäi Tallinn vakka. Kui mees maandus, oli must Volga ees ning ta viidi Riiga. Nõuti vaikimisvannet. Ta jonnis vastu. Ta rääkis sellest 1989. aastal, nii meile kui Jaapani TV-le.

Kuid täna ma ei saa isegi selle mehe nime öelda. Ja mitte seepärast, et on mingid salatoimikud, vaid ei taha tema sotsiaalset seisundit ega positsiooni ohtu seada. See on Eesti tegelikkus.

Kui lähtuda teie pakutavast koostöö teooriast, siis tekib küsimus, mis nad käivad meid ärritamas. Ka Eestis, kus objekte küll ja küll nähtud.

Ma ei usu, et nad Eestis kellegagi koostööd teevad.

Lihtsalt huvitav käia vaatamas?

Mitukümmend aastat on osa inimkonnast püüdnud seda mõtestada. Sõjajõudude eesmärk on olnud rakenduslik või nagu üks Vene kindral sõnastas – meid ei huvita, kes nad on ja kust tulevad, meid huvitab, millise kütusega.

On inimese olemus, bioloogiline ja infoloogiline, on keskkond ning on keskkonnaväline anomaalia. See kolmik moodustab tuleviku-uuringute põhieesmärgi.

Enne rääkisin juba navigatsioonist, et kuidas nad teavad liikuda. Eeldan, et keskkonnas on olemas sellised konstandid, signaalid, mida saab kasutada navigeerimiseks. Need ei ole niisama liiklusmärgid kellegi jaoks kusagil, vaid on orgaaniline keskkonna osa ja me kuulume selle sisse.

Kas Merivälja juhtum ei ole mitte Eesti oma saladus?

Jaa-jaa, see käis nagu nuga võist läbi ning müüdid jäid järgi. Nõukogude Liidu kaitseministeeriumil oli erihuvi koha vastu. Sest saadud metalli analüüsid näitasid selgelt, et see on kas orbitaaljaamast või maaväline. Ei olnud aga, et mõni orbitaaljaama tükk oleks maha kukkunud.

Tuldi kohale ja nii palju kui mina tean, oli eeldus, et üks objekt on purunenud ja pinnases ning vähemtähtis. Aga teine, mis käib esimese peal, mingi moodul, nii kaks korda neli, on terve ja seal on kaks surnukeha. Et see tuleks kätte saada. Ei saadud.

Kui teha kokkuvõte, siis kellelegi teada olev tõde ufodest võib miljonite teiste jaoks liiga valus olla.

Ka nii. Ootan huviga, mida Tammer kirja paneb. Asjad on ju interaktiivsed, ja te teenindate ka lugejat....

Kahtlemata pean lähtuma lugejast.

Kogu ühiskond reageerib maailmale nagu teda on koolitatud ja valgustatud.

Mina saan endise selge uskmatuna öelda, et olen väheke pööratud, sest üks hetk nägime kogu perega klassikalist ufo-objekti. See oli selge pilt õhtuses sügistaevas ja siiani kõigil neljal meist meeles.

On ühiskondlik teadvus ning häiriv signaal – ufo. See on kui sümbol. Minu jaoks on oluline, mis on selle sümboli taga, sest ufo-fenomeni kaudu paljastub uus kvalitatiivne tasand.

Ufodega on kontakt loodud, ja see on teatud meeste jaoks tegelikkus. Ma ei välista, et tehakse koostööd ufodega ja valmistatakse midagi ette sellest teatamiseks. Seda näeb oma silmaga veel meie põlvkond.

Meie põlvkond?

Arvan seda.

Laias laastus on veel jäänud maksimaalselt 25 aastat?

Nojah, ütleme nii.