Epileptikute ravikeskus jäi haigekassa toeta
Tallinnas J. Sütiste teel tegutsev neurodiagnostikakeskus, mis on keskendunud epileptikute ravile, jäi haigekassa rahastusest ilma, mistõttu peavad patsiendid leidma endale uue arsti mõnest suurest haiglast.
„Miks peavad patsiendid olema ametnike mängude vahel?” küsis ülimalt pettunud patsient, kes on käinud seal kes-kuses dr Ain Pajosi juures vastuvõtul juba aastaid ja saavutanud temaga väga usaldusliku suhte.
„Epilepsiast tervenemise tingimus on hingerahu. Aga kui meil ei lasta terveneda?” oli ta nõutu. Patsiendi sõnul oli see väike keskus talle oluline, sest sinna pääses vastuvõtule pea-aegu ilma järjekorrata nagu perearsti juurde ja kiiret abi sai ka telefoni teel, millele doktor alati vastas. Nüüd jääb üle vaid leida uus arst suurest üldhaiglast, eriarstile pääsemiseks tuleb selles süsteemis aga enamasti oodata vähemalt poolteist kuud.
„Kiirus arsti juurde pääsemisel on epileptikutele äärmiselt tähtis,” selgitas dr Pajos, kes on loomulikult ka ise haigekassa otsuses pettunud. Neurodiagnostika AP OÜ on tema erapraksis, mida ta on pidanud juba üle kümne aasta. „Eriti just raskematel juhtudel, kui inimesel on peal kolm-neli rohtu, tuleb iga muudatuse peale hästi kiiresti reageerida. Patsient ei saa oodata kaks kuud ootejärjekorras ja siis minna suvalise arsti juurde, kes tema haiguslugu ei tunne.”
Pajose nimekirjas oli siiani ligi 2000 epileptikut, kes kõik just suurte haiglate arstide poolt tema juurde suunati. Pealegi kasvab tema hinnangul edaspidi erakonnalise meditsiini osakondade koormus, kuhu patsiente nüüd rohkem viima hakatakse – see on aga ka riigile kallim lahendus.
Valida viie haigla vahel
Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul kuulutasid nad tänavu välja uue konkursi neuroloogiateenuste osutamiseks Lasnamäe ja Pirita piirkonda ning kõigil taotluse esitanud raviasutustel oleks pidanud olema tegevusluba just selles piirkonnas. OÜ-l Neurodiagnostika on tegevusluba aga Mustamäel. Seda kinnitab ka terviseameti registris üleval olev kehtiv tegevusluba, kus on kirjas, et asutuse tegevuskoht on J. Sütiste tee 19a.
Dr Pajos aga kinnitas Eesti Päevalehele, et tema tegevusluba annab õiguse tegutseda üle Eesti ja haigekassa vastus on demagoogia. „Tegelik põhjus, mida mulle sealt ka öeldi, on see, et arengukava järgi toetatakse nüüd ainult arengukavas märgitud suuri haiglaid ja kõik väikesed asutused jäetakse rahastusest ilma,” selgitas neuroloog.
Seda tõsiasja kinnitas ka haigekassa esindaja Evelin Koppel, kelle sõnul juhinduvad nad arengukavast. Tema kinnitusel ei jää epilepsiahaiged aga vajaliku abita – haigekassa on teinud endale selgeks, et haiglad, kellel lepingud on, pakuvad sama tõhusat abi kui Neurodiagnostika AP OÜ. Tallinnas võivad epilepsiahaiged pöörduda Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, Ida-Tallinna keskhaiglasse ja Lääne-Tallinna keskhaiglasse, samuti Medicumi ja Viimsi haiglasse – kõigil neil on haigekassaga leping. Oma raha eest on võimalik muidugi jätkata käimist ka dr Pajose juures, kuid ka arsti enda kinnitusel ei ole tema patsientidel võimalik visiidi eest välja käia 20 eurot – aga just nii palju see neile edaspidi maksma läheb.
Haigekassa juhtkonnale on kirjutanud mitmed epilepsiahaiged, kes ei ole muudatusega rahul. Epilepsia levimus on umbes 0,5% elanikkonnast. Tervise arengu instituudi andmetel on viimastel aastatel registreeritud veidi üle 2000 uue haigusjuhu aastas.
