Erakätes Harjuoru tenniseväljakud Vabaduse platsi arengul risti jalus
Seetõttu on venima jäänud ka Vabaduse väljaku detailplaneering, mille koostamist alustati juba 90-ndate lõpus.
Tenniseväljakute omanik Varamaad Kinnisvara OÜ, mis kuulub suurärimees Anatoli Kanajevile ja Abram Beinensonile, soovib maa alla rajada parkla. Maapealse osa on firma nõus andma linnale.
Probleem on aga selles, et maa-alune parkla on kavas rajada ka Vabaduse väljaku sellesse ossa, kus on praegugi parkla – seega linna maale. Kuidas teha ühisettevõte ja kuidas jagada osalused – need on vaid mõned küsimused, mis on platsi arengule piduri peale tõmmanud.
Abilinnapea Taavi Aas tunnistas, et linna esindusväljaku arengut takistavaks põhiprobleemiks on eraomandis tenniseväljakud. Eraomanikud on huvitatud parklaäris osalemisest. Püüame selle lahendada nii, et ehitame
parkla koos välja,” ütles Aas.
Seetõttu ongi vaja luua ühisfirma ja rajada linna esindusväljaku alla ühisparkla koos erafirmaga, kes on nii sobivasse kohta endale maad omandanud. Läbirääkimised on kestnud juba eelmise aasta juulist, kui toonane abilinnapea Peep Aaviksoo sellest teatas.
Abram Beinensoni sõnul seisab aga Vabaduse väljaku planeering sellepärast, et linn ei peagi ettevõttega mingeid läbirääkimisi. Keegi ei suuda ilmselt otsust langetada. Meie jaoks on muidugi kõige huvitavam variant luua linnaga ühisfirma,” ütles Beinenson. Maa müügist linnale ettevõte sedavõrd huvitatud ei ole.
Varem soovis linn ligi 140 miljonit krooni neelava 400-kohalise parkla ehitamiseks ja haldamiseks korraldada konkursi, nüüd ei tule see mõistagi kõne alla.
Välja arvatud juhul, kui linn ostaks krundi välja või sundvõõrandaks. Väljaostmist toetab linna peaarhitekt Igor Volkov.
Paraku aga kujuneks siis hind ilmselt väga kalliks. Kuulda on olnud jutte näiteks 40 miljoni kroonisest hinnast, mis on esmasest, poolteise aasta tagusest müügihinnast ligi kaks korda rohkem.
Endise linnapea Hardo Aasmäe sõnul ei tohiks linn lasta endale selliselt pähe istuda.
Sundvõõrandamine aitab?
Kui maksumaksjalt pressitakse raha välja, kui hind aetakse liiga kõrgeks, tuleks tenniseväljakud sundvõõrandada,” ütles Aasmäe.
Sama tunnistas linnavalitsuse eelmisel istungil arutatud Vabaduse väljaku detailplaneeringu hetkeanalüüsis linna jurist Raul Keba. Detailplaneeringu realiseerimise seisukohalt on vaja Kaarli puiestee 2 asuvad ehitised võõrandada Tallinna linnale või sõlmida vastavad eelkokkulepped eraomanikuga planeeringu ühiseks realiseerimiseks,” sedastas Keba.
Aasmäe sõnul oleks linn pidanud eelisostuõigust kasutades maatüki omandama juba siis, kui seda esmakordselt müüdi – 2004. aasta kevadel. Pime usk turu korraldavasse jõusse on meile väga kalliks maksma läinud,” märkis Aasmäe.
Kahtlased tehingud
Linnapeaks oli siis keskerakondlane Edgar Savisaar, planeerimisala abilinnapeaks reformierakondlane Peep Aaviksoo.
Kaarli puiestee 2 asuva tribüüni, tennisepaviljoni ja viie tenniseväljaku omanik Eesti Spordiselts Kalev avaldas 1997. aasta detsembris soovi ehitiste all olev 7599-ruutmeetrine maatükk ostueesõigusega erastada. Hiljem sõlmisid seltsi toonane juht Mart Siimann ja ametiühingujuht Kadi Pärnits lepingu, millega ametiühingud said poole tenniseväljakute vara omanikuks.
2004. aasta kevadel müüsid ametiühingud tenniseväljakud 21 miljoni krooni eest riiulifirmale Arlanda Invest, mis müüs selle suvel 27,6 miljoni krooniga firmale Baltskan Kinnisvarapartnerid, mille üheks omanikuks on ka praeguse Varamaa osanik Beinenson.
Ametiühingute keskliidu esimees oli tollal Harri Taliga.
Tallinna endine abilinnapea Rein Lang tunnistas aastataguses usutluses BNS-ile, et peab Siimanni ja Pärnitsa tehingut vara üleandmisel ebaseaduslikuks, kuna see oli vabas vormis ja notariaalselt kinnitamata.
Linn oli juba Kaleviga tenniseväljakute üleandmise asjas kokkuleppele jõudmas ja oli olemas ka kava, kuidas ametiühingud sellest protsessist välja puksida, kuid siiski jäi see tehing tegemata,” ütles Lang.
Miks tehing tegemata jäi, asjaosalised ei paljasta.
Samal ajal teatas Langi erakonnakaaslane, reformierakondlasest toonane abilinnapea Peep Aaviksoo, et tema hinnangul oli vara müük linnale soodne, sest ametiühingute asemel said tenniseväljakud omaniku, kel selge soov parklat teha. Linn alustas tema sõnul vastavaid läbirääkimisi.
Lahkuv linnapea Tõnis Palts ütles aasta alguses, et tema optimistlikuma prognoosi kohaselt toimub tuleva aasta vabariigi aastapäeva paraad juba ümberehitatud väljakul.
Eelmise linnavalitsuse istungi järgsel pressikonverentsil ei julgenud linnavalitsuse liikmed väljaku valmimise aega prognoosida.
Abilinnapea Aivar Reivik tõi saavutusena välja vaid Vabaduse monumendi asukoha tähistamise nurgakiviga.
Vabaduse väljaku planeering
Uue planeeringuversiooni kohaselt liidetakse krundid üheks 22 929 ruutmeetri suuruseks kinnistuks, mis hõlmaks Vabaduse väljakut, tenniseväljakuid ning parklat.
Krundi maapealsele osale on ette nähtud linnaväljak, mille väljaehitamine eeldab lammutus-, ehitus-ja heakorrastustöid. Jalakäijate ala alla on lubatud ehitada suur, 400 kohaga parkimismaja, mistõttu ka praeguse parkla asemel rajatakse marmor- või graniitplaatidega kaetud jalakäija-ala.
Väljakuruum suubub aeglase kaldega Kaarli puiestee ühes harus maa alla.
Väljaku keskel, praegu parklana kasutatav kolmnurk kaetakse klaasiga, mistõttu maa-alune väljakuruum peaks olema valgusküllane. Ühtlasi oleks see sissepääs parklasse.
Plaani kohaselt kaevatakse osa Harju tänava äärsest Harjumäest kuni Mayeri treppideni üles, mis paljastab omal ajal kinniaetud bastionimüürid ja tekitab juurde monumendile vajalikku väljakuruumi.
