Erakondade salaplaan: ülikoolides võim haarata

Tartu üliõpilasesindustes on erakondade noortekogud ammu ohjad enda kätte haaranud, poliitiline sekkumine tudengivõimu kogub tuure ka Tallinnas.

Tallinna Ülikooli volikogu valmisnimekirjas on hetkel 47-st kandidaadist 12 erakondliku taustaga. Juhul, kui kõik neist ka volikokku pääsevad, võib üliõpilasesindus liialt politiseeruda.

„Eesmärgiks on neil esmalt üliõpilaskonna juhatusse pääseda ja edasi Eesti Üliõpilasliidu juhatusse, sealt pole enam pikk tee poliitikas kaasa rääkima hakkamiseni,“ kommenteeris asja üks üliõilasesindusega seotud isik Päevaleht Online'ile. „Ühesõnaga hakkab erakond vajadusel ühe tüübi kaudu dikteerima, kuidas üliõpilasesinduses asju ajada,“ lisas ta.

Kesknoorte Akadeemilise Ühenduse aseesimees Priit Kutser kinnitas, et valimistel tõesti osalevad erinevate erakondade noortekogudesse kuulujad.

„Keskerakonna noortekogu on välja pannud omad nimekirjad, mis põhiliselt koosnevad küll kesknoortest, kuid ka apoliitilistest tudengitest, kes jagavad meie seisukohti üliõpilaspoliitikas,“ märkis Kutser.

„Eelkõige on üliõpilasesindused meie noortele poliitiliseks liivakastiks, kus saadakse esimesed kogemused poliitilisest elust,“ toonitas Kutser põhjust, miks kesknoored üliõpilasesindustesse trügivad.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Joonas Pärensoni sõnul pole iseenesest halb, et noortekogu taustaga noori üliõpilasesindustes on. Halb on see, kui mingil hetkel erakond oma esindajat enda huvides ära kasutama hakkab.

Eesti üliõpilaskondade liidu esimehe Eimar Veldre sõnul on hetkel iga suurema ülikooli üliõpilasesinduses noortekogu taustaga inimesi. „Igal aastal kandideerib inimesi omaalgatuslikult, aga on ka neid, kes on erakonna poolt mahitatud nende huvide eest seisma,“ rääkis Veldre Päevaleht Online’ile. „See teeb asja kurvaks, sest esindajad peaks seisma tudengite eest, mitte erakonna huvide eest,“ lisas ta.

Veldre märkis ka, et kui üliõpilasesindustes on erinevate erakondade huvide eest seisvaid isikuid, siis võivad nad väga kergesti erimeelsustele jääda tudengeid puudutavates küsimustes. See toob kaasa mõttetu organisatsioonisisese võimuvõitluse, mis jätab tahaplaanile üliõpilaste probleemid ja see ei ole kaugeltki üliõpilasesinduste eesmärk.

Noortekogude esindajad ise kinnitasid eilsel valmiskohtumisel, et suudavad ennekõike mõelda tudengite huvidele, kui tuleb valida, kas oma erakonna vaated või üliõpilaste heaolu.