Erakondade sotsiaalkaitse programmid kõige raskemaid küsimusi ei puuduta

Sotsiaalkaitsekulutusi, mis on Eestis niigi Euroopa ühed väiksemad, erakonnad tõsta ei soovi ega pane oma valimisprogrammides teemale ka erilist rõhku.

Lapsi lubavad erakonnad endiselt toetada, selgitamata, miks seda seni tehtud pole. Üldiselt aga keskendutakse pigem hästi hakkama saavatele inimestele, mitte neile, kes on maha jäänud. Mõningate eranditega siiski.

Valdkonna hetkeseisu hinnates on selge, et Eesti on üks vähim sotsiaalkaitsele panustavaid riike Euroopa Liidus. Kui Skandinaavia maad kulutasid 2012. aastal sotsiaalkaitsele keskmiselt 29% SKT-st oma 44%-lise maksukoormuse juures, siis Eesti pea kaks korda vähem ehk 15% SKT-st 32%-lise maksukoormuse juures. Erakordselt vähe investeeritakse Eestis sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Ning ka need vähesed rahasüstid, mis tehakse, on vähetõhusad. Sotsiaalkaitse korralduse probleem on ka see, et eri valdkonnad – töötuskindlustus, pensionikindlustus, toimetulekutoetus, tervisekindlustus – ei ole omavahel integreeritud, mistõttu puuduvad terviklahendused.