- Kas abielu on õigem kooseluvorm kui vabaabielu?

- Kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja perekonna eest hoolitsemisele?

- Kas abort on vastuvõetav pereplaneerimise meede?

- Kas riik peaks ühiskonnas edendama euroopalikke liberaalseid väärtusi?

- Kas sõnavabadust avalikus ruumis peaks piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi?

Need on kuus küsimust 23-st, mille Postimees riigikokku kandideerijatele saatis ja millele vastust palus, et panna seejärel nende küsimuste-vastuste põhjal kokku valimiskompass, mille abiga saaksid valijad leida oma õige kandidaadi.

Mitu poliitikut on otsustanud küsimustele mitte vastata, sest peavad seda kallutatuks ega soovi enda kohta infot jagada ühiskonnauuringute instituudiga, mida peavad konservatiivse maailmavaate edendajaks.

Hääleandja projektijuht Postimehes Aarne Seppel eitas koostööd ühiskonnauuringute instituudiga. Küll aga teeb instituudiga koostööd Postimehe koostööpartner, Tartu ülikooli Skytte instituudi teadur, politoloog Martin Mölder. Hääleandja jaoks kasutas ta ühiskonnauuringute instituudi tellitud ja Turu-uuringute AS-i viimase kolme aasta jooksul korraldatud väärtushinnangute uuringuid ning samuti Hääleandja jaoks välja valitud küsimuste kohta hiljuti tehtud uuringut, kirjutas Postimees.

Katse mõjutada valimistulemusi

„Eesti 200 andis oma liikmetele hoiatuse suhtuda uuringusse kriitiliselt juba eelmisel reedel, kui märkasime, et küsimused koostas ning andmeid kogub ja analüüsib Isamaa ja EKRE-ga seotud taustaga MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut. MTÜ tegevuse küsitavale erapooletusele on tähelepanu pööranud ka Eesti juhtivad sotsioloogid,” nentis Eesti 200 üks juhte Meelis Niinepuu.

„Küsimustik on koostatud kallutatult, sellele vastates on võimalik jõuda sisuliselt vaid Isamaa või EKRE valimissoovituseni. Küsimused on valitud lähtuvalt kahe konkreetse konservatiivse erakonna programmilistest põhisõnumitest ja need on sõnastatud selliselt, et suunata vastajat vastama kindlal moel,” süüdistas Niinepuu.