Erastamine sobib investoritele nagu rusikas silmaauku
Rahandusminister Jürgen Ligi saatis teisipäeval majandusminister Juhan Partsile kirja, et riigiettevõtete osaluste võimalikule börsil noteerimisele vastuväiteid ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas seejärel Eesti Päevalehele, et nüüd alustatakse juba konkreetsete riigifirmade analüüsi. Vaadeldavate ettevõtete seas on kindlasti Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post. Neil ei pruugi börsile minekust pääsu olla, sest riigiettevõtete investeerimisvajadus on lähiaastatel hiiglasuur, ületades loodetava kasumi rohkem kui kaks korda. Riigi äriühingud ja riigimetsa majandamise keskus kavandavad 2012.–2016. aasta investeeringute mahuks 4,5 mld eurot ja ärikasumiks 1,9 mld eurot.
Ligi ei poolda lauserastamist ja toonitab, et kahekolmandikulise osaluse säilitamine tagab riigi huvide kaitse. Rahandusminister ei pääse mööda erastamise mõjust eelarvele: osaliselt börsile viidud ettevõtted hakkaksid dividende jagama kõigi osanike vahel, mitte enam üksnes riigile.
Börsile pakutavad Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post on investoritele meeltmööda.
Tegemist on suurte ja stabiilsete ettevõtetega, kes on varasemate võlakirjaemissioonidega teeninud avalikkuse usalduse. Samuti paistavad need riigifirmad silma oma ärivaldkonna liidritena, kes hoolimata juhtpositsioonist turul suudavad jõudsalt edasi areneda. Erainvestorite raha kulub nüüd marjaks ära, sest pangakraanide kidur tilkumine ei rahulda enam ammu ettevõtete vajadusi.
Kuigi Euroopa kohale kerkivad taas majanduskriisi pilved, reageerisid nii pensionikogujad kui ka fondide juhid erastamisteatele entusiastlikult. Eestlaste lausa olematu intressiga hoiuarvetele on kuhjunud miljardeid kasutult seisvaid eurosid. „Kui Eesti riigi suurettevõtted läheksid börsile, suurendaks see minu huvi pensionifondidesse investeerida,” ütles reaalkooli direktor Gunnar Polma. „Riigi osalusega ettevõttega tuleb kaasa justkui täiendav garantii.”
LHV panga juhi Rain Lõhmuse hinnangul tooks riigiettevõtete noteerimine börsile hulga siit lahkunud välisraha, seega on võime riigiettevõtteid vastu võtta kohalikust nõudlusest oluliselt suurem.
Pensionikogujad ja elukutselised investorid
Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Post, mida majandusminister Juhan Parts eelisjärjekorras börsile pakub, on just ettevõtted, mis Eesti investoritele huvi pakuvad.
„Olen seni olnud pensionisammaste suhtes üpris leige suhtumisega. Kui Eesti riigi suurettevõtted läheksid börsile, suurendaks see minu huvi pensionifondidesse investeerimiseks,” ütles Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma. „Riigi osalusega ettevõttega tuleb kaasa justkui täiendav garantii, mis pensionipõlveks raha kogujale on väga tähtis. Praegu eelistaksin riigi garantiiga võlakirju.”
Eesti väikese ja haavatava majanduse tõttu peab pensioniraha koguja seni ohutumaks välismaale investeerida. „Patrioodina ma sooviksin Eesti ettevõtetesse investeerida, kuid enda tulevikuga seotud rahapaigutus nõuab mõistuspärast kaalutlemist,” lisas Polma. „Näiteks Estonian Airi ei julgeks ma küll panustada, sest see firma kordab praegu läbikukkunud Air Balticu mudelit.”
Otsustagu kiiremini!
Investeerimisärimehed kiirustavad valitsust erastamisplaaniga edasi liikuma, et edu vilju juba kiiremini maitsta saaks. „Varasem erastamine toob positiivsed tagajärjed kiiremini kätte. Eesti Energia ja Tallinna Sadama aktsiate börsile viimine annaks võimaluse meie pensionifondidele Eesti majandusse raha paigutamiseks, mis omakorda kasvataks siinset turgu ka välisinvestorite jaoks,” selgitas investeerimisfirma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar. „Enamus eestlasi on siinsete firmade kliendid ja tunnevad näiteks tänu igakuistele elektrimaksetele oma energiafirmat päris hästi.”
Riigifirmade aktsiatest ei pea börsile viima just kontrollpakki, kuid kümne protsendi aktsiate vabaks laskmisest samuti ei piisa. Suure osa aktsiatega vaba kauplemine muudab ettevõtte avatumaks ja peaks ka juhtimist parandama.
„Poliitiliselt võiks olla vastuvõetav vähemusosaluste noteerimine. Kindlasti on lihtsam alustada suurematest ja selge kassavooga ettevõtetest: Eesti Energia, Elering, Tallinna Sadam. Huvipakkuvad võiksid olla aga teisedki ettevõtted – näiteks Eesti Loto, võib-olla ka Andmevara,” ütles LHV Panga juht Rain Lõhmus. „LHV fondid vaataksid börsile tulevaid ettevõtteid kindlasti suure huviga. Riigiettevõtete noteerimine tooks börsile hulga siit lahkunud välisraha, seega on võime riigiettevõtteid vastu võtta kohalikust nõudlusest oluliselt suurem.
Börs ootab kannatamatult
Partsi pakutav kolmik ja peale selle ka elektri põhivõrgu ettevõte Elering pakuvad suurt huvi ka Tallinna börsile, sest need firmad on oma usaldusväärsust tõendanud edukate võlakirjamüükidega nii Eestis kui ka välismaal.
„Investoritele pakuvad huvi suured ja stabiilsed ettevõtted, kes on oma valdkonna turuliidrid ja suudavad kasvada,” lausus Tallinna börsi juhatuse liige Eddi Joost. „Soomes, Rootsis ja Norras on börsil noteeritud ettevõtteid, kus riigi osalus varieerub 14%-st kuni 68%-ni. Riik ei pea oma osalust müüma, vaid ettevõtete kapitalivajaduse rahuldamiseks kaasatakse börsilt lisakapitali.”
Eesti teise samba pensionifondide investeeringud kohalikesse ettevõtetesse on alla kuue protsendi, mida on teiste arenenud kapitaliturgudega võrreldes märkimisväärselt vähem. „Arengupotentsiaal on meil seega suur, sest eraisikutel on mitme miljardi euro ulatuses raha jooksvatel pangahoiustel,” tõdes Joost.
Tallinna börs annab siinsetele ettevõtetele välismaal noteerimisega võrreldes konkurentsieelise. Enamik Eesti ettevõtteid on rahvusvahelises mõistes nii väikesed, et kaoksid Londoni või Stockholmi börsil silmapiirilt, sattudes nimekirjade keskele või lõpuossa. Tallinna börsil noteerides oleks enamik Eesti riigifirmasid terve Baltikumi esikümnes.
