Politsei hinnangul tegi Liivik ametialased rängimad eksimused Eesti Raudtee erastamislepingut sõlmides ja hiljem erastamiskonkursi võitnud OÜ-ga Baltic Rail Service (BRS) lisaprotokolli sõlmimisel. Sellega võttis ta riigile kohustuse hüvitada kuni 110 miljonit krooni Valga Külmutusvagunite Depoo nõudest Eesti Raudtee vastu.

”Samuti tekitas Liivik riigile olulist kahju seoses kohustuse võtmisega hoida 50 miljonit krooni AS-i Eesti Raudtee erastamisest laekunud raha tagatisena kinni arveldusarvel, kus seda ei saanud kasutada sihtotstarbeliselt,” ütles asja menetlev politseiuurija Eesti Päevalehele.

”Usun, et see on õige samm,” ütles riigikogus aprillis loodud Eesti Raudtee erastamist uuriva komisjoni esimees Ignar Fjuk. ”Komisjonil pole õnnestunud kogu selle aja jooksul Liivikuga kokku saada ja ilmselt on politseil süüdistuse muutmiseks piisavalt teavet.”

Fjuk on varem avaldanud arvamust, et Liiviku juhtimisel sõlmitud erastamisleping oli teadlikult tehtud BRS-i kasuks.

Lisaks ebaõnnestunud raudteetehingule süüdistab politsei Liivikut Tallinna Farmaatsiatehase erastamismaksete tasumise kohustuse üleandmises riiulifirmale. Riigil on farmaatsiatehase erastamisest saamata koos viiviste ja intressidega üle 4,6 miljoni krooni. Süüdistuse kohaselt pidanuks Liivik põhjalikumalt kontrollima firma tausta, kellele ta erastamismaksete tasumise delegeerida lubas.

Pärast erastamisagentuuri juhi kohalt lahkumist asus Liivik tööle majandusministeeriumi riigihangete keskusesse, kus kuni 16. augustini oli ta ülemuseks endine erastamisagentuuri juht Väino Sarnet.