Kui IRL on võtnud põhimõtteks, et ei nimeta oma riigikogulasi riigiettevõtete nõukogudesse, siis Reformierakond käitub vastupidi. Oravapartei riigikogulasi võib kohata paljude riigiettevõtete juhtimis-struktuuris. Opositsiooni riigikogulastel pole juba muidugi pelgalt vastasleeri kuulumise pärast neile kohtadele asja.

Kuigi teema on vahepeal avalikkuse huviorbiidist kadunud, on riigikogu esimees Ene Ergma küsimusega vaikselt muudkui edasi tegelenud. Tegevusest on olnud teadlikud ka ülejäänud kaks riigikogu juhatuse liiget: aseesimehed Laine Randjärv ja Jüri Ratas.

Juba mullu andis Ergma riigikogu kantseleile ülesande korraldada kahe dokumendi valmimine. Esiteks laskis ta koostada ülevaate kõigi riigikogulaste muudest töökohtadest. Teiseks, ja palju intrigeerivamalt, lasti koostada põhjalik õiguslik analüüs „riigikogu liikme tööga ühitamatutest ametitest”. Ülesande sai riigikogu kantselei juures tegutsev õigus- ja analüüsiosakond. Ergma juhitav riigikogu juhatus pidas paari nädala eest koosoleku materjalide arutamiseks.

Eesti Päevalehe käsutuses olev õiguslik analüüs riigikogu liikme tööga ühitamatutest ametitest on väga intrigeeriv. Riigikogu õiguseksperdid käsitlevad seal võimalikke töökohti, mida riigikogulased praegu oma Toompea töö kõrvalt võivad pidada. Näiteks kaitseliidu ametikohad, omavalitsuste volikogude komisjonide liikmekohad ja ka töö riigiettevõtete nõukogudes. Analüüsist selgub, et kaitseliidus võiks riigikogulase tööga ühitada teatud madalamaid ametikohti ja kohalike omavalitsuste volikogude komisjonides võib töötada, kuid riigiettevõtete nõukogu töös osalemine ei lähe riigikogu liikme tööga kokku.