Balti kett oli meenutuseks kogu maailmale 50 aasta eest Balti riikidele tehtud ülekohtule, kus pruun ja punane katk lõpetasid Molotovi-Ribbentropi paktiga kolme Balti riigi iseseisvuse, teatas Riigikogu.

Ergma sõnul ühendas Balti kett kolme Balti riiki ning nende ühist püüet ajaloolise tõe jalule seadmise ja enesemääramise poole. „Balti kett on Eesti, Läti ja Leedu kokkuhoidmise märk. Meie ühtsus oli nendes ühendatud kätes, neis oli ka meie ühine soov ja lootus vabadusele,“ rõhutas ta.

Riigikogu esimees tõi esile, et maailm vaatas meid siis ja vaatab ka praegu. „Meie riigid on ka täna koos, vajame taas ühtsust, mis aitab raskusi ületada, et ennekõike iseendale ja üksteisele näidata inimlikku tugevust käia kõhklematult edasi teel, mille oleme valinud.“

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste sõnas kokkutulnutele, et Balti kett oli meie võimas meeleavaldus kaks aastakümmet tagasi kui nõudsime oma loomulike õiguste taastamist.

„Meil ei olnud vaja Nõukogude Liidust välja astuda, sest me polnud sinna kunagi sisse astunud. Välja astuda oli vaja okupantidel – välja meie riikidest. Võõras okupatsioonivägi ja võõras okupatsioonivõim tõepoolest lahkusid ja augustis 1994 oli Teine maailmasõda ka meie jaoks lõppenud,“ tõdes ta.

Velliste lisas, et nüüd kui oleme taas Euroopa vabad rahvad võime uhkusega pühitseda tõsiasja, et meie suur ühispingutus Balti kett on arvatud UNESCO maailmapärandi hulka. „Sellega oleme pälvinud kogu inimkonna tunnustuse.“

Balti keti aastapäevaüritused jätkuvad maakondades ning vabadustuli sõidutatakse edasi Lätti ja Leetu.