Erihooldekodude elanikel ei piisa raha ravimite ostmiseks
Erihooldekodude elanikud peavad endale ravimeid ostma summa eest, mis neil pensionist üle jääb, kui hooldekodule on elamise eest makstud. Arvestades, et töövõimetuspensionid jäävad keskmiselt 130–260 euro vahele ja kätte peab jääma 15 protsenti pensionist, siis jääb neile kätte 13–45 eurot kuus. Sellest jääb kohati aga ravimite ostmiseks väheseks.
„Kahjuks teeb see meile muret jah, et meie hoolealused ei jõua enam ravimeid oma sissetulekust kinni maksta,” sõnas AS-i Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa. Nende asutus haldab suuremat osa Eestis tegutsevaid erihooldekodusid, kus elavaid psüühiliste erivajadustega inimesi hooldatakse ööpäev läbi. Arstid on määranud neile ravikuurid, mida nad peavad järgima. „Ravimid on kallinenud märgatavalt ka viimasel ajal, mis teeb nende eest tasumise veelgi raskemaks,” lisas Mändmaa. Tema sõnul koguvad nad kõigist oma asutustest täpsed andmed hoolealuste tulude ja kulude kohta kokku ning kavatsevad siis koos teiste erihooldekodude juhtidega minna selle murega sotsiaalministeeriumi jutule, et olukorrale lahendus leida. Õige keeruline on olukord aga näiteks hambaravi eest maksmisega, mis on teadupärast eriti kallis. „Praegu püüame asja lahendada nii, et ostame inimesele vajaminevad ravimid üldisest rahast,” möönis Mändmaa, kelle sõnul nii eriti kaua enam jätkata ei saa, sest asutuse enda eelarve kuivaks siis paraku kokku.
Kadus puudetoetus
Muret tunnistas ka Võisiku hooldekodu juht Katrin Averjanov. „Probleem muutus teravaks siis, kui hooldekodudes elavatele inimestele kaotati ära sotsiaaltoetus ehk puudetoetus, mida nad varem said nagu teised puudega inimesed, kes ei ole hooldekodudes, ja said seda raha kasutada ka ravimite ostmiseks,” selgitas Averjanov. See soodustus kaotati tänavu veebruaris ära. Nüüd tuleb neil ravimeid osta oma n-ö taskurahast, mis oli mõeldud selleks, et inimesel oleks mingigi väike summa, mille eest endale aeg-ajalt midagi meelepärast lubada. Ostetakse näiteks puuvilju, maiustusi jms. Averjanovi sõnul on raskem just neil inimestel, kellel tuleb peale psühhiaatriliste ravimite osta ka näiteks südame- või maorohtusid, mis võivad vahel olla päris kallid.
Ravila hooldekodu juht Inge Varblas kirjeldas, et praegu saavad nende hoolealused veel kasutada nende kontodele kogunenud summasid, kuna nad ei ole kõike kohe korraga ära kulutanud. Kuid kui need ka otsa saavad, võib olukord raskeks kujuneda. „Kuna sotsiaaltoetust enam samamoodi kasutada ei saa kui varem, siis see muudab loomulikult olukorda,” märkis ka Varblas.
Kommentaar
Maarja Krais, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eakate ja puuetega inimeste teenuste juht
Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse erihoolduse teenust saavale inimesele peab kätte jääma vähemalt 15 protsenti tema sissetulekutest pärast toidu ja majutuse eest tasumist. Kui neil endal piisavalt vahendeid ei ole, tasub puudujääva osa riik, 15 protsenti peab inimesele isiklikuks tarbeks igal juhul kätte jääma. Seda summat on võimalik kasutada vajalike asjade, sh ravimite ostmiseks. Alles jääva raha kasutamise, ka oluliste ostude planeerimine on osa teenuse osutamise tegevustest. Kui erihooldekodudes viibivatel inimestel ei ole vaatamata kätte jäävale rahale võimalik neile määratud retseptiravimeid osta, oleme valmis analüüsima erihooldekodudes viibivate isikute retseptiravimite ostmisega seotud probleeme.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetust nende isikute jaoks kaotatud ei ole – neile makstakse toetust, kui nad vajavad kõrvalabi väljaspool hooldekodu või individuaalset abivahendit.
Hambaravi eest tasumisel lähtutakse hambaravi hüvitamisele kehtestatud nõuetest: 2009. aastast saavad 19,18-eurost hüvitist taotleda isikud, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension.
