Ivanišviliga on Harku vald vägikaigast vedanud. “Ta on öelnud – et aga palun, ostke ära. Müügist ta ei keeldu ja kuna taktikaliselt on elanikega ebameeldiv asju ajada, püüab ta survestada valda äbi kohalike elanike.” Vald on püüdnud tekkinud olukordi kuidagi lahendada. “Oleme teinud tehinguid: on maid, mille oleme välja ostnud, aga on ka nii olnud, et ühisel kohtumisel pankrotitoimkonnaga õnnestus olukord meie kasuks pöörata.”

Praegugi on pooleliolevaid juhtumeid. “Meil on Tiskres Välja tee, kus tegeleme ja üritame ühiselt leida neid võimalusi olukorda lahendada,” sõnas Rätsepp ja nentis, et lahendus on ilmselt ostmine.
Selleks, et välistada teemaaga äritsemine ja raha välja pressimine on Rätseppa sõnul lahenduseks teemaa eristamine teistest maatükkidest. “Eesmärk on, et teemaa oleks reguleeritud ja kasutuskord peaks olema määratud.”

Teemaaga äritsemine on Rätseppa hinnangul uus trend. “See, et keegi sellist äri teeb, seda pole enne kohanud. Olen rääkinud ka teiste omavalitsusjuhtidgea ja ka nemad ei ole sellega varem kokku puutunud. Olen aga kuulnud, et Ivanišvilile on tekkinud konkurente, aga õnneks on ka inimeste teadlikkus tõusnud ja kodu ostes küsitakse, milline on planeering ja saab küsida, ka kellele kuulub tee.”

Hakka või kopterit otsima, kui kass on naabri kummikusse pissinud

Lõuna-Eestisse pole teeterroristid veel jõudnud, kuid on teadmata, kas sealsed kinnistud on juba Konstantin Ivanišvili, Aleksandr Vaini ja nende “ideekaaslaste” radaril. Näiteks ülemöödunud nädalal müüdi Nõo alevikus pankrotipesast pankrotihalduri enampakkumisel võileivahinna eest maha mitusada meetrit teemaad.

Kes selle ostis – on praegu teadmata, kuna tehingut vahendanud Pindi kinnisvara maakler võttis küll esialgu telefoni, kuid kuuldes Eesti Päevalehe küsimusi teemaa kohta, pani toru halvale kuuldavusele viidates ära ja järgmistel päevadel enam telefonile ei vastanud.

Nõo vallavanem Rain Sangernebo (IRL) avaldas lootust, et maatükki ei omandanud mõni teeterrorist. “Õnneks Ivanišvili käitumismalli meil siin veel ei ole. Enamasti oleme pankrotihaldruritega niimoodi kokkuleppele saanud, et ostame teemaa ise ära, niiet pärast ei pea sellega püsti hädas olema,” rääkis Sangernebo. Asi on selles, et enamasti tulevad teemaad müüki just uusarenduste pankrotipesadest, kus tee ääres elavad inimesed või kohalikud omavalitsused pankrotihalduri peetavast müügist üldse ei tea.

Kuigi esialgu on “lõunaosariikides”rahulik, on Sangernebo ettevaatlik. “Eks see trend on nagu vähkkasvaja ja ajab sõrad laiali,” ütles ta. Teeärikate takistamiseks peab ta oluliseks tugeva ja hästi läbimõeldud täienduse lisamist teeseadusse.

“Minu meelest see oleks elementaarne, et tee on kohaliku omavalitsuse või riigi omandis. Minu meelest eratee saab olla see, mis algab krundi piirilt ja ulatub majani. Kui teelõigud kulgevad läbi mitme kinnistu, ei ole mõistuspärast seletust, miks see peaks eraomandis olema,” ütles vallavanem. “Teed peaks olema omavalitsuse omad, et välistada probleemid a la, et muidu saad naabriga läbi, aga siis ühe naabri kass pissib teise kummikusse ja siis peab kassiomanik hakkama et kopterit ostma, et koju pääseda,” tõi Sangernebo lõbusa näite.