Endised SOG-i liikmed süüdistavad kaitsejõudude peastaapi seersant Indrek Holmi osalemises röövkallaletungis, sest staap jättis üksuse liikmed omapead.

"Kaitsejõud ei võtnud neid mehi tõsiselt," ütles endine eriüksuslane vanemseersant Heino Sünd. "Mujal maailmas on selliste üksuste liikmete üle pidev kontroll."

Sündi sõnul tegeles SOG-lastega ainult nende juht, nooremleitnant Andrei Ambros.

Peab mõtlema nagu kurjategija

Teine tundmatuks jääda soovinud endine SOG-i liige ütles, et eriüksuslane peab olema võimeline mõtlema samamoodi nagu kurjategija, et ta saaks ennast ja teisi kurjategija eest kaitsta.

"Oma mõtetes peab ta olema röövel, mõrtsukas, varas, terrorist jne. Kui ta selleks võimeline ei ole, siis ei saa ta ka kaitsta," lisas ta.

"Siin võib tekkida ohtlik moment, kus inimene ei suuda enam objektiivselt asju paika panna, et kes ta nüüd on, kas kaitsja või kurjategija. Sellise sõjaväelise eriüksuse liikmeid on õpetatud tapma ja neid peab pidevalt toetama, et ei tekiks identiteedikriisi. Meil kaitsejõududes puudub täielikult igasugune inimese psühholoogiline toetus."

SOG-i liikmete lähedane sõber ütles, et eriüksuse liikmed keelduvad uskumast ajakirjanduses avaldatud politseiversiooni, nagu oleks Holm relvastatud röövel. "Ta oli ju ka endine politseinik," ütles Holmi lähedane sõber. "Tundes teda, ütlen ma, et ta ei saanud niimoodi käituda."

Sünd rääkis, et eriüksuse idee tõi kaitseliitu Ambros, kes liitus organisatsiooniga 1993. aastal. "Ambros tuli kaitseliitu ligi aasta pärast mind," rääkis Sünd. "Ta oli tehtud mees, väljaõppinud ja suuteline ka teisi õpetama. Kus ta väljaõppe omandas, ma täpselt ei teagi. Aga ta on IBA (International Bodyguard Assotiation) liige ja teda õpetas ka tuntud iirlane Jim Short."

Ambros hakkas kaitseliidu sees koondama nooremaid ja tõsisemaid mehi, et luua hea väljaõppega sõjaline eriüksus. "See oli talle nagu elukutse, millega ei saanud kusagil tegelda," seletas Sünd. "Siis ta tuligi kaitseliitu, et selle alla eriüksus luua. Kaitseliidul oli ka hea, kui oli olemas operatiivselt tegutsev rühm, mis suutis vajadusel vastu seista ka tol ajal veel Eestis viibinud vene eriüksustele."

Esialgu koostas Ambros rühma kaitseliidus olevatest meestest. Kedagi juhuslikku ta sinna ei võtnud. 1994. aastast kontrolliti kõikide tausta politseis. "Enne seda võeti ainult tuttavaid, nii et see, kes inimese tõi, pidi tema eest ka n-ö oma peaga vastutama," rääkis Sünd.

"Käisime koos trenni tegemas. Õppisime tunnimeeste mahavõtmist, käsitulirelvade käsitsemist ja konstruktsiooni, läbisime takistusribasid ja harjutasime käsi- ning täägivõitlust. Ambros oli Mustamäel enesekaitse teener ja ka meie käisime regulaarselt tema juures trennis. Mustamäel õppisime sõjaväepolitseiga seonduvat, kuidas kahtlusalust seina äärde panna, käte raudu panemist ja hoonete puhastamist. Koogi polügoonil käisime lõhkamist harjutamas."

Mõlema endise SOG-lase sõnul ei saanud tavalistest kaitseliitlastest eriüksuses asja. Seepärast hakkas Ambros ise väljastpoolt kaitseliitu inimesi otsima. Osa SOG liikmeid tuli tema trennist Mustamäel, kellest mõned olid turvamehed.

"Holm ei olnud algusest saadik meiega koos. Ta tuli pärast kaitseväeteenistuse läbimist, vist 1995. aastal," ütles Sünd.

Varustus muretseti oma raha eest

Mehed muretsesid varustuse ja relvastuse ise. Ambros kulutas sellele peaaegu kogu oma raha. "Kaitsevägedest mitte midagi ei antud," rääkis Sünd.

Üksuse kõik relvad ja varustus hangiti läbi Ambrose. Heckler & Koch automaadid said nad 1995. aastal Saksamaal toimunud rahvusvahelisel ihukaitsjate võistlusel auhinnaks esikoha eest, ülejäänud relvad ostsid mehed ise Ambrose muretsetud raha eest.

Riikliku toetuseta polnud SOG-laste sõnul eriüksusel perspektiivi. Seepärast läks Ambros kaitseliidu peastaapi Kerdi juurde, kes tõi nad Harju maleva alt peastaabi alluvusse.

Esimesena hakkas kaitseväelt palka saama Ambros, pärast teda Reitsekas ning hiljem teised. "Nad olid erinevate väeosade hingekirjas ja said sealt palka, kuid käskkirjaga olid suunatud tööle kaitseliidu peastaapi."

Ainukesena salastatud üksuse liikmetest näitas avalikkusele oma nägu Ambros.

SOG-i endiste liikmete sõnul polnud eriüksuses sõjaväelaslikult karmi distsipliini.

"Põhimõtteliselt oli selline kaitseliitlaslikult sõbralik suhtlemisstiil," rääkis endine SOG-lane. "Kui Ambros ütles midagi, rääkis asja läbi, siis mees läks ja tegi selle ära. See oli usalduse peal. Ei pidanud minema asju üle kontrollima. Oli teada, et see oli tehtud."

Kaitsejõudude pressiesindaja sõnul on kaitseväes kindlad auastme- ja ametikohapalgad.

Tegevteenistuses oleva seersandi palk kaitseväes koos toiduraha ja eluasemekompensatsiooniga on ligi 4000 krooni puhtalt kätte.

Lisaks võib kaitseväelasele käskkirja alusel maksta lisatasusid kuni 50 protsendi ulatuses tema põhipalgast. Kaitsejõudude pressiesindaja sõnul keegi SOG-i liikmetest lisatasusid ei saanud. "Holmi palk oli peaaegu 4000 krooni," ütles pressiesindaja.

Lisaks kaitseväest saadavale rahale teenisid mehed elatist ka isikute turvamisega. "Kõik nad on saanud ka ihukaitsealase koolituse, see on nende töö," ütles Sünd. "Näiteks Ambros sai tööd IBA kaudu. Siis nad turvasid Michael Jacksoni ja Alla Pugatova kontserte ja midagi veel. Ning sealt saadud raha on ikka väga suur."

Luik soovib tõhustada kontrolli kaitseväes

Kommenteerides teenistusrelvaga raharöövikatsele läinud ja kuuli pähe saanud kaitseväe eriüksuse seersandi Indrek Holmi juhtumit, soovitas kaitseminister Jüri Luik esmaspäeval tõhustada sisekontrolli kaitseväes.

"Meie ülesanne on tõsiselt analüüsida kaitsejõudude personalipoliitikat ja sisekontrolli, et välistada selliste juhtumite toimumine tulevikus," ütles Luik kaitseministeeriumi pressiesindaja teatel.

"Iga inimene, kellele me anname eriväljaõppe, peab olema meile teadaoleva taustaga," rääkis Luik. "Eriti range kontrolli all peavad olema kõikvõimalikud eriülesannetega rühmad."

Minister nimetas juhtumit eriti kahetsusväärseks ja lisas, et kõigil neil, kes seisavad lähedal võimule ja relvadele, lasub vastutus oma käitumise eest.

Kaitseminister moodustas komisjoni kaitsejõudude personalipoliitika uurimiseks. Komisjon peaks välja töötama ka soovitused, mis puudutavad kaitseväe spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) edasist tegevust.

Komisjoni juhib kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd ja sinna kuuluvad kaitsejõudude esindajad. Kahe nädala jooksul esitab komisjon oma ettepanekud ministrile, kes informeerib ettepanekutest president Lennart Merit ja valitsust.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja teatel peatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert oma käskkirjaga eriüksuse SOG tegevuse kuni juhtumi asjaolude väljaselgitamiseni.

Luik arutas toimunut ka president Meri ja peaminister Mart Laariga. "Kõik me avaldasime veendumust, et riik peab tegema kõik selliste juhtumite vältimiseks," märkis Luik.

Kaitseväe eriüksuse ülema kohusetäitja Indrek Holm (27) sai õlga ja pähe haavata Tallinna lähedal Harjumaal, kui ta püüdis röövida 75 000 krooni kolmelt Võrumaa mehelt.

BNS