ERR-i uus juht: uues juhatuses võivad konkurendid koha leida

 (4)
FOTOD!

Samal ajal kui ERR-i uus juht Erik Roose särki selga ja lipsu ette tõmbas ning "Atuaalse Kaamera" stuudio poole sõitis, andis ta esimese ülevaate, mis juhtuma hakkab.

Mis siis ERRiga juhtuma hakkab, kas on muutusi tulemas ja vaja?

Esialgu ei juhtu midagi. 1. juunini on praegune juhatus veel võimul.

Seda on vaid paar kuud, mis siis saama hakkab?

See, kas on ainult või mitu, sõltub sellest, kummal pool ust te asute, kui nalja visata. Tahan seda aega kasutada selleks, et praeguse juhtkonnaga võimalikult palju koostööd teha, kogemusi omandada. Kümme aastat on Allikmaa teinud tubli tööd ja seda kõike nullist alustada pole mingit mõtet. Tahan enda jaoks asjad selgeks teha ja võrrelda erameedia ja avalikku õiguslikku, enne kui toimetama hakkan.

Mis siis ette võetakse kui toimetama hakatakse?
Kõigepealt tuleb uue juhatuse kinnitamine ette võtta. Tipumeeskond tuleb kõige esimese asjana paika panna, nagu ka valdkonnad ja vastutused. Praegune juhatus on kolmeliikmeline, aga seadus nõuab viieliikmelist juhatust. Uus juhatus saab olema viieliikmeline. Paika tuleb panna ka tööplaanid, et ei tekiks segadust, kes mida teeb.

Debattide ajal oli rohkesti juttu sellest, et ERR on maksumaksjale kulukas, kas ERRist võib saada nüüd mingil hetkel maksumaksja rahakotile vähem kulukas üksuseks?
Siin tuleb vahet teha, ERR liiga kulukas ei ole. Iga leibkond maksab ERRile iga kuu vähem kui 4 eurot. Piltlikult öeldes on see vähem kui Postimehe, Päevalehe või Äripäeva kuutellimus ja kui arvestada, mida kõike see pere, lastest kuni vanaema ja vanaisani saavad, siis liigsest kulutamisest siin juttu ei ole.

Samal teemal:

Küsimus on selles, kas selle 37 miljoni eest saaks võib olla midagi rohkem, midagi paremini, midagi muud. Kindlasti peab prioriteedid üle vaatama. Kui on kümme aastat üks juht paigal olnud, siis on inimesed paratamtult langenud mugavustsooni ja natuke tuleb peeglisse vaadata ja mõelda, kas see on see asi maailmas, mida ma kõige paremini teen või saab midagi veel paremini teha.

Ajakirjanikuna ei saa ma küsimata jätta, kui mujal maailmas on uuriv ajakirjandus aina kulukam ja selmet ka haruldasem, kas ERR-il on plaanis uurivat ajakirjandust rohkem toetada ja võib olla ehk veel ühe Pealtnägija sarnase saate eetrisse lasta?

Ma ei tea, kas Pealtnägijat peab olema mitu. Sama asi võib olla ka raadio formaadis või hoopis veebitelevisoonis nagu on Netflix või Amazon. Formaadi paindlikkus on kõige esimene asi, mis loomingulise poole pealt peab tulema. Kui me efektiivsemalt suudame tugistruktuure majandada siis võib olla jääb ka rohkem raha hea ajakirjanduse jaoks. Kindlasti olen uuriva ajakirjanduse ja uudiste fänn, mida “Foorumis” välja toodi, et väga palju räägitakse uudistest, aga meediamaja ilma uudisteta on minu jaoks mõeldamatu. Aga see ei tähenda, et ei teeks kõike muud. “Pealtnägija” on nii lihtne ja hea formaat, mis on paljudes kanalites kogu maailmas, öelda nüüd, et teeme midagi täitsa teistmoodi on väga keeruline. Värskeid ideid, kui kokkuhoida, siis võib seda uurivat teha võib olla veel rohkem.

Räägime konkurentidest ka, mis neile saatuslikuks sai?

Seda peate nende käest küsima, aga ma kuulsin, et nõukogu istung läks pikalt ja oli väga pingeline.

Konkurendid olid tugevad?

Konkurendid olid tugevad ja nõukogul oli raske. Ma arvan, et minul oli lihtsam see kaks tundi mööda saata ja autosse istuda ja linna poole sõitma hakata kui neil seal. Eks iga üks pidi oma töö ära tegema ja mul on hea meel, et nõukogu sellega hakkama sai. Kui oleks läinud teisiti, oleks tulnud konkurentidele õnne soovida. Eks see protsess oli päris pingeline, nagu väikesed valimised, aga järgmine viis aastat ei saa olema lihtsam.

Ma tunnen suurt aukartus. Konkurendid olid tublid. Mõlemad korraliku ajakirjandustaustaga, nii Mart Luik pigem teletaustaga ja Allar Tankler pigem lehe taustaga. Võib olla minu eelis oli see, et mul oli natuke kõike ja kõige rohkem ehk natuke uut meediat, mis on ka kõige kiirem asi, millega peab hakkama ka tegelema.

Kas konkurendid võivad mingil hetkel ERRi juhatuses oma koha leida, kui kaks inimest juurde tuleb leida?

Väga teoreetilisel tasemel on sellest juttu olnud protsessi käigus, omavahel, mis ei kohustanud mitte millekski. Mart Luigega me kindlasti räägime, kuna seda on ka paar nõukogu liiget mult küsinud. See sõltub detailidest, kas see pakub huvi. Võtta neli juhatuse liiget, kes võtavad palju palka ja neil puudub oma valdkond, see kindlasti kõne alla ei tule. Uus juhatus peab olema aktiivsete, oma valdkonna eest vastutavate inimestega, kellel saavad olema juhatuse liikme volitused.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare