ERSO on minu juhtimise all töötanud 11 aastat ja selle aja jooksul on meil käinud erinevaid kontrolle ja komisjone, lisaks pea igal aastal soliidsed auditeerimisfirmad. Kõikide nende järeldus on, et ERSO-s on asjad korras.

Nii kultuuriminister Laine Jänes kui ka kantsler Siim Sukles on väitnud, et ERSO-s puudub dokumendiregister ja selle tõttu pole uus direktori kohusetäitja saanud end toimuvaga kurssigi viia.

See on absoluutselt puhas vale! ERSO-s on täiesti korrektne ja nõuetele vastav dokumendiregister. Kui ERSO asjaajamises oleks nii jäme puudus, siis oleks see kindlasti juba varem silma jäänud meid kontrollinud komisjonidele, samuti ei viidanud niisugusele puudujäägile poole sõnagagi ministeeriumi teenistusliku järelevalve komisjon. Ma ei oska kommenteerida, kust pärineb Jänesel selline info.

Seega Jänes valetab? Milliseid valeandmeid on ta sellisel juhul veel esitanud?

Üks konkreetne seisukoht, mida Jänes igal pool avalikkusele rõhutanud on, käib Hortus Musicuse ja RAM-i liitmise ning hilisema lahutamise kohta. Laine Jänes on nii ajakirjanduses kui ka riigikogu ees väitnud, et RAM ja Hortus Musicus ei tekitanud ERSO-le mingisuguseid lisakulutusi, mis oleks mõjutanud ERSO rahalist seisu.

Ometi on kultuuriministeeriumi komisjoni auditis selgelt kirjas, et RAM-i ja Hortus Musicuse personalikulud olid kavandatust suuremad. Ka olid Hortus Musicuse majandamiskulud oluliselt suuremad kui selleks planeeritud ja ERSO-le kaasa antud vahendid. Seega on minister eksitanud nii riigikogu kui ka ajakirjanduse kaudu avalikkust. Siit saan ma ka aru, miks seda komisjoni memo siiani nii kiivalt varjati.

Seega ei vasta tõele, et RAM ja Hortus Musicus tulid ERSO alla oma rahaga ja läksid ära sellega, mis neil alles oli jäänud?

Just nimelt! Komisjoni memo väidab, et kulutused olid suuremad kui selleks kaasa antud rahalised vahendid ning seeläbi sõid nad tegelikult ERSO eelarvet.

Möödunud nädalal räägiti palju ERSO kontode arestimisest maksuameti poolt. Sellel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht teistest rahalistesse raskustesse sattunud kultuuriasutustest, näiteks Vene teatri maksuvõlg oli samas suurusjärgus ERSO omaga. Sukles ütles seda kommenteerides, et teiste asutuste juhid võtsid kohe ette samme maksuvõla tasumise nimel. Miks teie seda ei teinud?

Maksuametiga suhtlesin ma küll. Kuid tagasimakse graafiku kokku leppimiseks maksuametiga oleks mul olnud tarvis mingisugustki tagatist, et kas või 2011. aastal ERSO eelarve saab täiendavaid rahalisi vahendeid. See oli minu sõnum ministeeriumile ka juba suvest, et kui me saame kuidagimoodi hakkama sellel aastal, siis järgmisel aastal on ERSO jätkusuutlikuks toimimiseks ja tööks tarvis lisavahendeid. See garantii oleks olnud ka hädavajalik eeldus maksegraafiku kokku leppimiseks. Sellist garantiid minule kahjuks ei antud. Omaette huvitav oli jälgida ERSO kontode arestimise uudist, mis tegelikult ei vasta tõele. Blokeeritud oli vaid üks riigikassa väline konto, kuhu laekusid omatulud ning selle konto blokeerimine sisuliselt ei mõjutanud ERSO tööd. Siin sobib küll suurepäraselt metafoor, kuidas sääsest tekitatakse elevant.

Aga millest siis ikkagi see kolme miljoni krooni suurune puudujääk? Praegu on selge kuvand, et te pole ERSO rahaliste vahendite juhtimisega hakkama saanud.

Minu meelest seni parima kommentaari sellele tema kohta on andnud endine kultuuriminister Jaak Allik, esinedes Kuku raadio läinud nädalases saates „Vastasseis”, kus ta ütles tabavalt: ministeeriumi on ju tegelikult vaja analüüside tegemiseks ja prioriteetide seadmiseks ning lähtuvalt oma spetsiifikast ei ela mõni kultuuriasutus 20-protsendist kärbet üle. Selles situatsioonis, kus ERSO peale oli pandud sisuliselt ülesaamatu kärbe, muutsid aasta alguses tehtud ja aasta keskel tagasipööratud reformid seisu kordades hullemaks ja tõid endaga kaasa veel täiendavat rahakaotust. Kuid peamine põhjus puudujäägi tekkimise üle lausega kokkuvõtmiseks kõlab nii: ERSO lihtsalt jätkas tegevust, mille jaoks ta loodud ja kokku kutsutud on.

Jänes ütles, et 7. septembril käisite ministeeriumis, kus püüti koos hakata otsima võimalikult häid lahendusi olukorra lahendamiseks. Teie avalik pöördumine paar tundi hiljem oli talle tema sõnul aga löök allapoole vööd.

Laine Jänes isiklikult sellel koosviibimisel polnud, Siim Suklese sõnum minule sellel kokkusaamisel oli aga lihtne ja konkreetne: sind (Siitanit – toim) ei abista selles majas mitte keegi. Sellega andis Sukles selgelt mõista, et tegelikult minu juhitud asutusele rahalisi vahendeid juurde ei anta. Et ERSO saaks vahendeid juurde, peab tulema uus inimene.

Seega otsus teie taandamiseks oli langetatud juba sellel kuupäeval?

Tegelikult mulle tundus, et otsus minu taandamiseks oli tehtud juba väga palju varem ehk varakevadel.

Kellele te siis jalgu jäite, et oli vaja teid ära koristada, eriti olukorras, et nüüd on Jänes teatanud, et ERSO-le tullakse rahaliselt appi?

Sellele küsimusele ma sada protsenti selget vastust anda ei oska. Küll aga on eri koosolekutel ja erinevatest reformikavadest tulnud selgelt välja, et idee liita Eestis kõik muusikaasutused ühte pole kuhugi kadunud. Mina olen olnud selle idee tuline vastane kogu aeg.

See reform, mis talvel tehti, pidigi ebaõnnestuma, sest reformide läbiviimine ei saa mitte kuidagi õnnestuda, kui asju ei räägita läbi ja selgeks ning eri osapooltele antakse erinevat informatsiooni. Siis oli mul vägisi tunne, et see küna ongi määratud lõhki minema.

Kas RAM-i ja Hortus Musicuse ERSO alla toomine polnud ERSO huvides?

Niisugusel kujul kindlasti mitte. ERSO jaoks kõige tähtsam aspekt reformi juures oli ikkagi Estonia kontserdisaali haldamise ületulek, mis minule teadmata põhjustel ja minule isegi teatamata jäeti lõpuks reformiplaanidest välja.

Eesti Päevalehele on väidetud, et ERSO, Eesti Kontserdi ja rahvusooperi Estonia liitmisest on kõige enam huvitatud Aivar Mäe.

Väidetavasti on Aivar Mäe selle kohta öelnud, et seda tehakse igal juhul, kas valides vahendeid või vahendeid valimata.

Neeme Järvi eellepinguga jäid mingisuguseid tingimused täpsustamata. Mis see siis oli, mida maestro tahtnuks täpsustada?

Kõik need tingimused puudutasid ERSO olmet, ERSO töötingimusi ja võimaluste piires ministeeriumipoolset tuge ERSO tegevuseks väljaspool Eestit kontserditurneede ja plaadistuste kaudu. Neeme oleks tahtnud neid tingimusi oma lepingusse saada, kuid nagu ilmnes, ei olnud minul ega Neeme Järvil võimalik kultuuriministriga kokku saada, et nendest asjadest konkreetselt rääkida.

Praegu on maestro palga avalikustamisel jäetud mulje temast kui vaid suure raha peal väljas olevast inimesest.

Mul on tõesti südamest kahju, et maestrost niisugune kuvand on loodud. Avalikkuse ees on spekuleeritud mitmesuguste arvudega, kuid eriti vähe vastab tõele võrdlus, et Neeme Järvi ühenädalane töö Eestis läheb maksma viis peaministri kuupalka. Tean väga täpselt, et eellepingus mainitud summa, millele me Laine Jänese kabinetis alla kirjutasime, on maestro jaoks kordades väiksem sellest, mida ta teenib mujal, ning samal ajal ei pannud kulutused Neeme Järvile mitte mingisugust täiendavat koormust ERSO-le võrreldes eelmiste perioodidega.

Jänes siis ikkagi teadis Järvi tegelikku palka juba läbirääkimiste ajal?

Ma ei pea küll mitte kuidagi võimalikuks seda, et kultuuriminister ei olnud nendest täpsetest arvudest teadlik.

Riik on peaministri ja kultuuriministri isikus nende ütlemiste kaudu sülitanud ka maestro Järvi peale. Kas seda on võimalik üldse heastada?

Tegelikult on kõike võimalik heastada, aga heastamise eeltingimus on hea tahtmine. Kuigi mina vaevalt ERSO-ga koostöötamist jätkata saan, on minu sügav lootus, et ERSO-ga jätkab maestro Järvi. Tema loobumine peadirigendi tööst on ERSO-le tõsiselt ränk hoop.

Tõeliselt kurb on, et inimesed kipuvad ära unustama neid tegusid, mida Neeme Eesti jaoks teinud on. Olgu nendeks siis mitmed heategevuskontserdid või ka näiteks poole miljoni krooni isikliku raha annetamine Eesti muusika- ja teatriakadeemia hoone ehitamiseks.

Olete te solvunud?

Ma ei saa seda nimetada solvumiseks. Aga kindlasti olen ma väga sügavalt õnnetu asjaajamisstiili pärast, mis kultuuriministeeriumi haldusalas valitseb.