ERSO vajab uut juhti või kiireid ja karme kärpeid

Kärbete korral tuleb võt­ta 16 nädalat palgata puhkust või vähendada palka 20 protsenti.

Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) direktor Andres Siitan ütles eile, et  kultuuriministeeriumi poolt ette kirjutatud eelarvekärbet ERSO lagunemata üle ei ela.

„Kui peaksin kärpima, tähendaks see sisuliselt kõigi töötajate 20% palgakärbet, koosseisu vähendamist 20% võrra või palgata puhkusel olemist 20% ajast ehk iga nädal üks päev. See teeb 16 nädalat aastas,” tõdes Siitan.

Kui hakata aga orkestrante koondama, pole tegemist enam klassikalises mõttes sümfooniaorkestriga: väiksem koosseis ehk sümfoniettorkester seaks automaatselt repertuaarile piirangud. Siis poleks orkestril võimalik enam mängida Gustav Mahleri, Johann Straussi, Erkki-Sven Tüüri ja teiste teoseid, sest koosseis oleks nende teoste jaoks liialt väike. Sümfooniaorkestri miinimumkoosseis on sada inimest, nagu on ka ERSO-s.

Kultuuriministeeriumi ka­ntsler Siim Sukles nentis, et kired löövad alati lõkkele, kui  rääkida, kuidas ERSO-t tuleb päästma hakata. Ta kinnitas, et on endiselt seda meelt, et ERSO juhtkond on jätnud paljud asjad tegemata, mida eeldas üheksaprotsendine ehk umbes kolme miljoni krooni suurune kärbe. „Probleemi algfaas seisneb ju selles,” tõdes Sukles.

Ka kultuuriminister Laine Jänes on varem viidanud, et tegemist on Siitani juhtimisveaga.

„Mingisugusel hetkel peab juht tegema otsuseid, ka neid, mis puudutavad teda isiklikult,” vastas Sukles küsimusele, kas kultuuriministeerium ootab nüüd Siitani lahkumisavaldust. Siiski oodatakse ministeeriumist praegu pigem veel seda, et Siitan tuleb välja lahendustega, kuidas vanker kraavist välja vedada. Lisaraha pole ERSO-l aga oodata, sest see oleks ebaõiglane teiste kultuuriasutuste suhtes.

Keskmine palk 13 000 krooni

ERSO orkestrandi keskmine kuupalk on ligi 13 000 krooni (830,8 eurot) ja Siitan tõdes, et nii nagu paljudes teistes asutustes pole ERSO töötajate palka tõesti vähendatud. Küll oli orkester möödunud aastal kaks nädalat palgata puhkusel. „Paljud riigiasutused on läinud kombineeritud lahenduse teed – mõningaid kohti on koondanud ja samal ajal kohustatakse osa välja võtma kokkulepitud arv palgata puhkuse päevi. Orkestri tööspetsiifika ei võimalda aga niisugust lähenemist,” nentis Siitan.

Teisisõnu tähendab see, et orkester kas on laval ja mängib või ei ole laval ega mängi. Lisaks võib orkestrantide sun­dimine palgata puhkusele tähen­dada näiteks nende Eestist lahkumist.

Siitani sõnul on orkestri taluvuspiiriks umbes neli nädalat palgata puhkusel viibimist. „Aga antud hetkel eelarvele otsa vaadates ei tule me nelja nädalaga kuidagi välja.”

Siitan tõdes, et ehk pida­nuks­ki ta aasta algul tõesti paremini arvestama. „Kuid siis olid seisud hästi segased ja signaalid erinevad. Ma ei saa öelda, et mulle konkreetselt lubati lisaraha 4,9 miljonit krooni, aga mulle tundus, et ERSO oli sellel hetkel ministeeriumi jaoks prioriteetne valdkond. Ma tervitasin seda igati ja seda ootas ka maestro Neeme Järvi,” ütles Siitan.

Kunagi oli just Järvi see, kes võitles välja, et ERSO muudeti 75-liikmelisest kollektiivist 100-liikmeliseks. „Kui ta nüüd muudetakse 100-liikmelisest taas 75-liikmeliseks, oleks see tohutu tagasilöök, arvestades vahepealset arengut. Rahvusvahelised auhinnad ei tule niisama,” tõdes Siitan.

Segaduste tõttu raske majandusseis

Muutke struktuuri,

ärge muutke struktuuri

•• 2009. aasta augustis tegi kultuuriminister Laine Jänes ettepaneku muuta Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi struktuuri, andes Eesti Kontserdi halduses oleva Estonia kontserdisaali ERSO hallata ning liites Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Musicuse ERSO-ga.

Oma hilisema käskkirjaga tühistas minister kõik struktuurimuudatused ja taastas endise olukorra, kuid peaaegu aasta kestnud segadus on asetanud ERSO keerulisse majanduslikku seisu.

Orkestri tegevuskulud

on aastaga suurenenud

Kultuuriministeeriumi läbi viidud auditist ERSO majandustegevuse kohta selgus, et orkestri tegevuskulud on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 4,3%.