Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimeti sõnul valiti Nõva esimeseks seetõttu, et see paik on õhutõrjele kõige sobivam, seal asub õppuste korraldamisele kaasaaitav RMK puhkeala ning ka kohalik omavalitsus nõustus ühe päeva kestvate laskmistega.

12. veebruaril lastakse Nõva Liivaninal kolmest 23 mm õhutõrjesuurtükist ning samaaegselt toimuvad keskkonnaseired, mis peaksid andma reaalse pildi, kas antud asukohas on mõistlik ka edaspidi laskeharjutusi läbi viia.

„Endiselt on laual kõik allesjäänud asukohad, ükski neid ei ole kinnitatud ega välistatud. Seetõttu soovime enamikus neist teha ära katselaskmised, et saaks kohapeal hinnata, kas ja millist mõju need keskkonnale avaldavad,” rääkis Kuimet.

Kõikide paikade katsetamine kestab aastaid

Tema sõnul võib erinevate võimalike laskepaikade läbiproovimine võtta kuni kaks aastat. Seega on kaitseväelastel mitme aasta jooksul võimalik õppekavas ettenähtud laskmised kirja saada ilma, et oleks kindel laskepaik välja valitud.

Omavalitsustele saadetud kirjas tõdes ministeeriumi kantsler Riho Terras, et väljavalituks ei pruugi osutuda üks kindel asukoht, vaid neid võib olla mitu, mida kasutatakse roteerivalt. Millised on järgmised paigad, kuhu pärast Nõva katsetusi laskma suundutakse, ei osanud Kuimet öelda, samuti on lahtine, kas mõni katselaskmine sellel aastal veel toimub.

Avalik arutelu katselaskmiste teemal Nõvas toimub 22. jaanuaril kell 18, kus toimuvat selgitavad nii ministeeriumi kui ka omavalitsuse esindajad.

Merele avatud laskealade võimalike asupaikadena on keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes märgitud Rutja, Kõpu, Letipea, Nõva Liivase, Sõmeri ja Nõva Ristinina.