Kui palju on Maapangal materiaalset põhivara, mida ei ole panditud? Kas seda üldse on või ei olegi äkki? (Olev Anton) Maapanga registrites ei ole kajastatud ei panditud vara ega garantiid. Viimasel ajal tuli tõesti 111 miljonit põllumajanduse krediteerimise fondile, 45 miljonit Hüvitusfondile panditud laene. Lisaks sellele kohalike omavalitsuste võlakirjad, mis on panditud Hüvitusfondile. Maapanga peahoone, mis on panditud samuti Hüvitusfondile.

Kui lähtuda kuritahtlikust eeldusest, siis: selliseid tagantjärele tehinguid võib praegu igal juhul veel juurde vorpida. Et vältida selliseid kuritahtlikke tehinguid, otsustaski Eesti Panga nõukogu välja kuulutada pankroti. Ainult pankrotimenetluse käigus on võimalik neid tehinguid vaidlustada ja tagasi võita.

Mis puudutab teie küsimuse teist osa, kui palju on Maapangal materiaalset vara, siis: selle suurusjärk on veidi alla 100 miljoni. Sellest on panditud paar hoonet ja paari hoone maksumus on suurusjärk umbes 5–7 miljonit. Võiks öelda, et nii 90 miljonit või veidi alla selle on materiaalset põhivara.

Kas teie leiate, et Eesti Panga roll Maapanga juhtumi puhul on olnud absoluutselt õige ja Eesti Pangal ei ole endale mitte midagi ette heita? Kui te ütlete, et see tõesti nii on, siis küsin, miks keskmine kodanik peaks nii teid kui ka Eesti Panka edaspidi üldse veel usaldama? (Liina Tõnisson)

Eesti Pank ei ole kunagi väitnud, et edaspidi pankrotte ei tule. Eesti Panga tegevus lähtub sellest, et vähendada neid võimalusi. Ega Eesti eksisteeri mingisuguses muus ruumis kui mõni teine riik. Ka mujal lähevad pangad pankrotti, olgu siis Soomes, Rootsis, Ameerikas või kus iganes.

Ükski institutsioon, kaasa arvatud Eesti Pank, ei saa garanteerida, et enam pankrotte ei tule. Et me ei saa seda garanteerida, siis oligi meie ettepanek enam kui aasta tagasi teha väga kiiresti hoiuste tagamise fondi seadus. Hoiuste tagamise fond on see ventiil, mis peab garanteerima, või õigemini, tekitama väikehoiustajate usalduse, et nende huvisid kaitstakse ka pankrottide käigus.

Kui vaatame hoiuste tagamise fondi seadust, siis see kahjuks praegu veel ei toimi. Eesti Panga tegevus ongi lähtunud sellest, et rakendada ka hoolimata sellest seaduses sätestatud põhimõtteid, et väikehoiustajate huvid oleksid kaitstud ja rahuldatud.

Aga kordan: mitte keegi, ei mina, ei peaminister, ei Jumal taevas saa öelda, et pankrotte edaspidi ei tule.

Rahvas teab, et Eesti riigi põhiseaduse paragrahvi 112 järgi tegutseb Eesti Pank oma seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Rahva silmis oleme meie praegu kaassüüdlased koos Eesti Pangaga. Mida oleks vaja teha, et tagada siiski kindlust rahvale? Kas on ehk vaja muuta mõnda seadust? (Elmar Truu)

Kes on süüdi, kui auto sõidab suure kiirusega kraavi ja inimesed hukkuvad? Kas selles on süüdi liikluspolitsei? Kas selles on süüdi valitsus või siseminister või keegi teine? Ebaõnnestunud panga eest vastutavad eelkõige panga omanikud. Nii nagu tõepoolest õnnetusega lõppevas liiklusõnnetuses on süüdi autojuht ehk roolihoidja.

Ükskõik milliseid seadusi ka ei muudetaks, mitte keegi ei saa mitte kunagi garanteerida, et ükski firma ei lähe pankrotti. Küsimus on aga, kuidas selle firma pankroti tagajärgi leevendada. Ja küsimus on minu arust ka selles, keda süüdistada juhul, kui vili ikaldub või on suured paduvihmad ning kartul ei kasva ja sibulad on vee all. Kes on selles süüdi? Kas me saame mingite seaduste muutmisega ära hoida seda, et vili ikaldub? Ma olen enam kui kindel, et mitte.

Kas te informeerisite valitsust, valitsusliitu või selle üksikuid liikmeid Maapanga keerulisest olukorrast juba selle aasta esimesel poolel? Ja kas ka pärast seda, kui te seda tegite, jätkus riigiasutuste raha paigutamine Maapanka? (Mart Laar)

Valitsusliidul või valitsusel ei pea põhimõtteliselt olema rohkem informatsiooni kui lihtsal hoiustajal. Ehk: pankade tegevuse põhimõte lähtub sellest, et kõigil kreeditoridel, olgu see siis väikehoiustaja, valitsus oma rahaga või kes iganes, oleks võrdväärselt informeeritud ja nad otsustaksid siis olemasoleva informatsiooni alusel, milline on ühe või teise panga seis.

Kuivõrd valitsus on Maapanga aktsionär hoolimata osaluse suurusest, siis ilmselt omanikuna võiks ja peaks valitsus olema rohkem informeeritud kui tavaline hoiustaja.

Kuidas teie hindate valitsuse tegevust, mis jätkas oma vahendite paigutamist ammuilma usalduse kaotanud panka? Kas teie arvates on valitsus raha Maapanka paigutades käitunud hoolsa peremehena? (Daimar Liiv)

Lõppkokkuvõttes kasutab iga kodanik, iga institutsioon, iga asutus oma raha oma äranägemise, tõekspidamiste, oskuste, tahtmiste, mille iganes järgi. Nii et hinnangu peaks andma raha kasutaja ise – et miks ta just seda tegi.

Ütlen veel kord, et peremees peab ise vastama ja ütlema, miks ta on ühe või teise toimingu teinud. Eesti Pank ei ole andnud laenu Maapangale. Ma oles tõesti kohustatud andma Riigikogule ülevaate Eesti panganduses toimuvast, kuid mul on väga raske asuda ühe või teise konkreetse persooni, institutsiooni, kaasa arvatud valitsuse asemele ja öelda, kas ta käitus hoolsa peremehena või mitte.

Kui palju on Maapangas hoiustatud aktsionäride raha? Miks teie arvates valitsus riigi raha lahkelt Maapanka paigutas? (Liia Hänni)

Meil on teatavad nimekirjad, kuid praegusel juhul on see kliendi saladus ning seadusest lähtudes ei saa ma seda nimekirja koos summadega nimetada. Miks valitsus paigutas oma raha Maapanka – seda peaks küsima paigutaja käest. Võivad olla mingid finantsilised põhjused, võivad ka olla mingid – aga see on minu tõlgendus – muud põhjused.

Palun, avalikustage Maapanga halbade laenude saajate nimekiri. (Olev Anton)

Nii nagu hoiustajate nimekiri on pangasaladus, on ka laenusaajate nimekiri pangasaladus. Olgu siis tegemist nn halbade või heade laenudega.