Esmaabi stressi korral: kuus lihtsat harjutust
TRE-d, rahva seas värina harjutuste nime saanud meetodit, teavad juba paljud, sest taanlastest abielupaar on eestlasi koolitanud juba ligi neli aastat. Tänavu suvel sertifitseeriti esimesed Eesti TRE treenerid. See meetod levib kulutulena üle maailma, sest tegu on käepärase, lihtsa ja mõjusa viisiga oma pingete, aga ka vanade traumadega toime tulla.
TRE on lühend ingliskeelsest väljendist trauma and tension releasing exercises (tõlk traumat ja pingeid vabastavad harjutused). Järgemööda tehakse kuus harjutust, mille tulemusel hakkab keha värisema. Värinad saavad alguse keha keskmes asuvates nimme-niudelihastes ja kanduvad sealt üle terve keha. Neurogeeniline lihasvärin lõõgastab keha ja vabastab ka ammu aset leidnud raskete üleelamiste tagajärgedest.
„Traumad ja pinged istuvad meie kehas, seepärast tuleb teha kehaga tööd. Paljud teraapiad keskenduvad aga peamiselt rääkimisele. Väga raske on end pingetest välja rääkida või neid minema rääkida,” selgitab psühhiaater ja psühhoterapeut Ole Ry. Ta tunnistab, et hoolimata sellest, et on psühhiaater, on tal olnud kogu aeg raske uskuda sedagi, et ravimid on lahenduseks. „Need põhjustavad hoopis uusi probleeme,” arvab ta, sest on veendunud keha eneseregulatsioonivõimes. Kehaterapeut ja psühholoog Susanne Andres usub samuti, et antidepressantide võtmisest päästavad TRE harjutused.
Oma töös kohtas Andres varem sageli inimesi, kes said teraapiast ajutist leevendust, ent jäid siiski välisest abist sõltuvaks. Ta hakkas otsima võimalust, et anda inimestele tagasi jõud end ise aidata. Siis kohtusid abikaasad endise munga dr David Berceliga, kes on harjutuste looja. Tema käest õppisid nad harjutusi, mis olidki kaua otsitud lahenduseks.
Nüüdseks on abielupaar hajutusi inimestele seitse aastat õpetanud ja saanud vastukaja, mis innustab neid jätkama. „Paljud trauma üleelanud on tunnistanud, et pärast harjutusi magasid nad üle pika aja esimest korda korralikult. Mõni vabaneb valudest. See on veidi nagu ime,” arvab Ole Ry. Harjutuste hea omadus on see, et neid saab inimene kodus iseseisvalt teha. Samuti on see võimalus tegeleda ammuste traumadega, ilma et peaks elustama mälupilte või seda traumat emotsionaalselt uuesti üle elama.
Miks keha pingeid talletab?
Elutempo kasvades kasutavad ja väärtustavad inimesed üha enam aju ratsionaliseerimise võimet. Emotsioonid pole aga kuhugi kadunud ja need leiavad väljapääsu keha kaudu, kui seda vähegi võimaldatakse. Seda võib märgata näiteks laste peal, kes hakkavad pinge korral värisema. Täiskasvanuks saades nad seda enam ei tee – impulss surutakse automaatselt alla kui hirmu ja nõrkuse märk. See toimib igapäevastes olukordades, kus pole sobilik emotsioone näidata, samuti tõsiste traumade korral. Ole Ry vahendab lisaks ka ühe arsti kirjeldust, kuidas traumast värisevale inimesele annab kiirabiarst esimese asjana rahustit ehk keha loomulik reaktsioon surutakse kiiresti kehasse tagasi.
„Meie keha on koguja,” selgitab Susanne Andres, miks traumad iseenesest ei kao. Puusade piirkonnas asuvat süvalihaste rühma peetakse „võitle või põgene” lihasteks, kuhu pinged takerduvad ka siis, kui olukord on juba lahenenud. Värin annab märku sellest, et oht on möödas, ent kui närvisüsteem seda kehalist reaktsiooni ei käivita, jääb aju püsivasse valvelolekusse.
Inimene, kelle adrenaliin on kogu aeg kõrgel, on ohtlik nii endale kui ka kaaskondlastele, sest vaid väike puudutus võib ta plahvatama panna. Harjutuste kaudu jõuab inimene tagasi praegusse hetke ja reaalsusse, närvisüsteem rahuneb. Oluline on jääda ka praegusesse hetke, mitte minna mälestustes tagasi minevikku. Et seda ei juhtuks, soovitatakse harjutuste ajal silmad lahti hoida ja pöörata tähelepanu hingamisele.
Abielupaar on käinud vabatahtlikuna harjutusi õpetamas ka kriisikolletes. „Kuigi keel lahutab meid, siis kehakeel on kõikidel inimestel sarnane. Ole sa Mehhikost, Iraagist või Taanist, närvisüsteem on meil kõigil üks,” kinnitab Andres. Näiteks toob ta mälestused Mehhikost, kus sõjavägi ja politsei on väga korrumpeerunud. „Inimeste nägudel ja kehades peegeldus hirm ja paanika, kui nad nägid politseinikku. Nad elasid väga tugevas stressiolukorras,” kirjeldab ta.
See mõjutas tedagi. Andres selgitab, et üks inimene puudutab paljusid ja emotsioonid liiguvad edasi nagu lained: nii head kui ka halvad emotsioonid. See on nakkav nagu haigutamine või olukord, kui ema toidab last ja avab ise samuti suu. „Kui ma näen maailmas tohutuid traumasid, pean ma ise vähemalt kaks korda nädalas neid harjutusi tegema, et saaksin rahuneda,” lisab ta.
Sobib hästi meestele
Gestaltterapeut Mirjam Püvi on tänavu suvest esimese taseme TRE instruktor. Oma töö käigus on ta kogenud, et keha on võti lahendamaks teadvustamata asju ja erinevad kehalised harjutused on olnud abiks nende klientide puhul, kel on kõrgenenud ärevus või paanikahäire. „See on multifunktsionaalne tööriist neile, kes kardavad ajugümnastikat ega taha enda hämaratesse soppidesse vaadata,” arvab ta TRE-st.
Mirjam Püvi juhib tähelepanu sellele, et inimesed ei ajaks pingeid ja hirmu segamini, sest värinatega vabastatakse pingeid. Püvi kinnitab, et Eesti inimesed ei pelga grupis värisemist, pigem pelgavad seda, kui värinad kohe ei tule. Siis hakkavad nad mõtlema, et äkki ongi neil midagi tõsist viga. „See ongi individuaalne ja siinkohal tuleb austada keha tarkust,” soovitab Mirjam Püvi, kes peab TRE-d ka keha usaldamise õppimise tehnikaks.
Püvi sõnul meeldivad need harjutused eriti meestele, kui nad kuulevad, et ei peagi „hulluarsti” juurde minema ega probleemide põhjust ning alget välja selgitama. „Eriti hea on ju see, kui pingeid saab vabastada jooksvalt ja füüsiliste harjutustega,” lisab Mirjam Püvi, miks see meetod just meeste seas populaarsust võidab.Huvitav teada!Meetodi looja on munk dr David Berceli
••Meetodi looja on endine munk dr David Berceli, kes on konfliktilahenduse rahvusvaheline ekspert.
••Dr David Berceli on viibinud kümnetes riikides ja paljudes sõjakolletes, ta on aidanud inimestel hakkama saada väga tõsiste katastroofide ja kriisidega.
••TRE on nii terapeutide, psühholoogide kui ka rahvusvaheliste päästeorganisatsioonide tõhus tööriist, neid lihtsaid harjutusi kasutatakse nii tuletõrjes ja päästeametis kui ka isegi USA armees.
••TRE harjutusi õpetatakse tänapäeval ka lastele koolides ja haiglates.
••Alustajal soovitatakse harjutusi teha 3–4 korda nädalas 3–6 kuud. Need aitavad üle saada nii rasketest üleelamistest kui ka vähendada igapäevastressi.
••Et tegu on siiski füüsiliste harjutustega, peavad ettevaatlikumad olema südamehaiged, kõrge vererõhuga inimesed ja rasedad.
