Esmaspäevast algab suplushooaeg
Kõigis supelrandades toimuvad hooaja avamiseks veel viimased korrastustööd: rannad heakorrastatakse, parandatakse ja uuendatakse rajatisi ning seadmeid, tähistatakse hoiatusmärkidega supluseks kasutatav veekogu osa, paigaldatakse infotahvlid, riietuskabiinid, pingid, prügikastid ning tualetid.
Viimastel aastatel on supelrandade arv Eestis vähenenud, üheks põhjuseks peab tervisekaitseinspektsioon suuri kulutusi supelrandade korrashoiuks ning tervisekaitsenõuete täitmiseks. Seaduse kohaselt peab supelranna valdaja kogu hooaja vältel, 15. maist 15. septembrini, hoidma randa korras, kandma hoolt hoonete, rajatiste ja seadmete eest, tagama vetelpääste ning korraldama veekvaliteedi uuringud.
Suplusvee kvaliteeti peavad kontrollima ka supluskohtade valdajad. Minimaalselt tuleb suplushooaja vältel võtta ühest kohast 10 proovi ,esimesed proovid tehakse juba peaaegu kuu enne ametliku suplushooaja algust. Teave suplusvee kohta peab olema puhkajatele kättesaadav, ranna territooriumil vastutab selle kättesaadavuse eest valdaja.
Suplusvee kvaliteeti määratakse mitmete näitajate alusel – ühest veeproovist analüüsitakse kuni 18 näitajat. Iga kahe nädala tagant kontrollitakse vees coli-laadsete bakterite ning fekaalsete coli-laadsete bakterite hulka, pH-taset; mõõdetakse vee läbipaistvust, lahustunud hapniku sisaldust, visuaalselt hinnatakse veepinna puhtust, värvust, mineraalõlide, pindaktiivsete ainete ning fenoolide esinemist.
Suplusvee kvaliteet on paranenud
Eestis on viimastel aastatel suplusvee kvaliteet paranenud, vastates enamiku näitajate osas nõuetele. Näiteks möödunud aastal tehti kokku 8711 suplusvee analüüsi, neist vastas nõuetele 8476 ehk 97,3%. Mikrobioloogia analüüse tehti kokku 1977, neist vastas nõuetele1943 ehk 98,3%. Keemilisi ja füüsikalisi analüüse tehti 6748, neist vastas nõuetele 6547 ehk 97%.
Seega vastas 2005. aastal veekvaliteet peaaegu kõigis supelrandades ja supluskohtades kohustuslikele nõuetele. Soovituslikud rangemad nõuded olid täidetud pooltes (34) supluskohtades/supelrandades.
Vee kvaliteedi paranemine on seotud uute puhastusseadmete ehitamisega ehk heitvete parema puhastamise, uute kanalisatsioonitorustike rajamise ning randade parema korrashoiu tagamisega. Suplusvee hea kvaliteedi näitajaks on seegi, et eelmisel aastal oli Eestis kolm sinilipuga tähistatud randa: Pühajärve, Pärnu ja Võsu. Sinilipp on rahvusvahelise garantiiga keskkonna- ja kvaliteedimärgiks sadamale või rannale. Sinilipud heisatakse 5. juunil, maailma keskkonnakaitsepäeval.
Kvaliteet on tagatud vaid ametlikes kohtades
Kuigi Eestis on supluskohti tunduvalt rohkem, kui ametlikult kirjas, on vaid ametlikes supluskohtades ja randades tagatud korrashoid ning jälgitakse veekvaliteeti.
Suplusvee kvaliteedi ning muu info saamiseks supelranna/supluskoha kohta võib pöörduda ka supelranna/supluskoha haldaja poole, kelleks on tavaliselt kohalik omavalitsus. Haldaja on kohustatud tagama supelranna/supluskoha heakorra ning tegema pidevalt veeanalüüse.
Inpektsioon soovitab ka suplejail endil vee puhtust jälgida vaatluse abil – puhtuses on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikad – kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.
