Estonia hukupaik võttis taas ohvri

Reisiparvlaeva Estonia hukkumiskoht nõudis ööl vastu eilset järjekordse ohvri, Utö saare lähedal kadus Soome kalalaev, mille neljaliikmelisest meeskonnast olid kaks eestimaalased.

Soome Turu linna merepäästekeskuse korrapidaja kinnitas eile õhtul, et kaks meeskonnaliiget olid pärit Eestist. Ühel neist oli vene, teisel eesti perekonnanimi.

Viimati sai rannavalve laevaga kontakti siis, kui alus asus umbes 70 kilomeetrit lõunas Soome Alandi saarestikust eemal. Õhtuks oli laeva uppiskohast leitud kaks päästevesti.

1994. aasta septembritormis uppus Utö saare lähedal sügistormis reisiparvlaev Estonia, katastroofis hukkus 852 inimest.

Soome ajakirjanduse andmetel kutsuvad meremehed Utö saare ümbrust juba kümneid aastaid sünge nimega "laevade kalmistu", kuna viimase 150 aasta jooksul on selles piirkonnas põhja läinud hulgaliselt purje- ja mootorlaevu. Suuremaid laevade kalmistule jäänud aluseid on 1891. aastal tormis põhja läinud Norra purjelaev Harald Haarfager.

1929. aastal uppus Utö saare lähedal kolmemastiline kuunar Draken, pardal 11-liikmeline meeskond ja puidulast. Toona pääses kuus meeskonnaliiget. Soome soomuslaev Ilmarinen uppus 1941. aastal siiani kindlaks tegemata põhjustel Utöst kagus, pardal 217 meeskonnaliiget. 1947. aastal jäi laevade kalmistule Rotterdamist Turusse sõitev Park Victory. Tormi kartes jäi laev Utö saare lähedal ankrusse, kuid lained rebisid aluse ankruketi küljest lahti ning paiskasid ulgumerele. 50 meeskonnaliiget jäid kadunuks.

BNS/EPL