Riigikogu Estonia komisjoni esimees Margus Leivo kinnitab, et kuigi komisjon ei tuvastanud Eestis ühegi ametiisiku osalust Rootsi relvaveos, teab juhtiv riigiprokurör Margus Kurm niisugust isikut.

Riigiprokurör viitas Leivo väite kommenteerimise asemel enda juhitud asjatundjate komisjoni aruandele möödunud aastast.

Seal on kirjutatud, et sõjalise kasutusega seadmete vedu ei toimunud koostöös ühegi Eesti Vabariigi ametkonnaga.

“Samuti ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et mõni Eesti ametkond oleks sellest teadlik olnud. Komisjon ei saa täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutusega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt.” Nn Kurmi komisjoni raportis on lisatud, et kui midagi niisugust toimuski, siis on see nüüdseks aegunud kuritegu.

Samas on öeldud, et uurimine Rootsis tuvastas, et sõjalise kasutusega seadmete veo näol oli tegemist Rootsi luureasutuse operatsiooniga, mille üksikasjad on Rootsi Kuningriigi riigisaladus ning nende avalikustamine ei olnud Kurmi aruandes võimalik. Küll võis komisjoni esimees Rootsi ametiisikutelt saadud informatsiooni alusel kinnitada, et seadmete transport toimus viisil, mis ei kujutanud ohtu reisijatele ega Eesti Vabariigi julge-   olekule.

Eile avalikustatud nn Leivo komisjoni raportis on aga kirjas, et Rootsi sõjaväeluure MUST toonane ülem kindralmajor Erik Rosander väitis tänavu juunis riigikogu komisjonile, et kõne-  alusest sõjatehnikast teavitas Rootsi eriteenistusi “Eesti poole esindaja”.

Jüri Pihl: see on häma

Erik Rosanderi sõnul tegelesid veoste Rootsisse toimetamise logistiliste ja transpordiküsimustega rootslased. Väidetavalt edastas Rootsi pool Eesti esindajale veoste sisu kirjeldava dokumendi.

Leivo komisjon pidi aga tunnistama, et nad ei ole tuvastanud isikut, kellele see dokument saadeti. Seetõttu leiab riigikogu komisjon, et Rootsi korraldas oma luureoperatsiooni Eestis meie valitsust teavitamata ega täitnud sõjatehnikat välja viies tolliprotseduure.

Leivo sõnul puudub komisjonil võimalus hinnata, kas selline rootslaste tegevus oli vastuolus või kooskõlas Eesti riigi huvidega.

Endine kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ei mõistnud, mis jutt see on, et komisjon justkui teab kedagi, kuid pole suutnud tuvastada. “See ei ole tõsine jutt, see on häma ajamine avalikkusele,” ütles Pihl.

Kaitsepolitsei kauaaegne juht kinnitas, et julgeolekuasutused Eestis, Rootsis ja mujal demo-    kraatlikes riikides tegutsevad põhimõttel, et nende tegevus ei või seada ohtu inimeste elu ja tervist ega looduskeskkonda. “Minu teada on kõik Eesti riigi julgeolekuasutused sellest kinni pidanud, seda ka 1994. aastal,” kinnitas Pihl. “Mina kaitsepolitsei juhina kindlasti ei lubanud seda seadust rikkuda.”

Pihli sõnul on arusaamatu, mille veost ikkagi jutt käib ning kas tegu sai olla inimeste elule ja tervisele ohtlike veostega. “Kui see oli elektroonika, siis minu teada see ei tohiks plahvatada,” lisas Pihl.

Komisjoni raportit tutvustades juhtis Leivo eraldi tähelepanu ka Estonia avamerekõlblikkusele ja sellele, et Soomest oli välja antud ebausaldusväärne sertifikaat.

Laeva konstruktsioonis vead

Estonia huku uurimise rahvusvahelise komisjoni esimeest Uno Lauri pani selline väide aga tõsiselt imestama. “Meie aruandes on sellele pühendatud küllalt tähelepanu. Laev oli algusest peale valesti ehitatud. See ehitati Soome riigi järelevalve all,” lausus komisjoni esimees.

Lauri sõnul on Leivo raportis ekslikult öeldud, et laeva järele valvas Soome riigi volitusel Bureau Veritas. “Kui laev oli Soome lipu all, tegi Soome riik järelevalvet, ja kui laev tuli Eesti lipu alla, siis volitas Eesti riik selleks Bureau Veritase.”

“Laev oli sõitnud juba 13 aastat ja keegi ei pööranud ehitusveale tähelepanu. See kõik on meie lõpparuandes kirjas,” ütles Laur. Ta imestas, et Leivo komisjon tugines oma töös üksnes rahvusvahelise komisjoni vahe-        aruandele, mitte lõppraportile.

Peamises küsimuses on Laur aga Leivoga nõus: sõjamaterjalide veol ei saanud katastroofiga olla mingit seost.

Kas valitsus teadis relvaveost?

Pressikonverents

Sepp: Velliste ütles, et valitsus teadis

Leivo komisjoni liige, keskerakondlane Evelyn Sepp väitis eilsel pressi-konverentsil, et isamaaliitlane Trivimi Velliste tunnistas komisjoni ees oma teadlikkust veetud relvadest.

•• Trivimi Velliste, kas teie olite see isik, kes teadis relvaveost?

Trivimi Velliste: Ma ei ole kunagi rääkinud, ei komisjonis ega kusagil mujal, nagu ma oleksin olnud teadlik neist kahest relvaveost, mis toimusid 1994. aasta septembris.

•• Mida te komisjonis ütlesite?

Me rääkisime komisjonis Eesti ja Rootsi julgeolekualasest koostööst. Need on kaks eri asja. Igaüks teab, et Eesti Vabariik ja Rootsi Kuningriik on algusest peale teinud väga tihedat julgeolekupoliitilist koostööd.

Evelyn Sepp: Tahan viidata tsitaadile komisjoni koosoleku protokollis. Sissejuhatav lause sellesse tsitaati on: “Ühtlasi kinnitas Velliste, et tõele ei vasta komisjoni järeldus, et Eesti komisjoni poolt küsitletud kõrged ametiisikud ei teadnud relvavedudest, mida on kinnitatud nii suulistel küsitlustel kui ka kirjalike vastuste vormis.” Tsitaat: “Väide, et Eesti juhid, kes on siin käinud tunnistusi andmas, ei teadnud mitte midagi, ei vasta tõele.”

Trivimi Velliste: Ma lugesin stenogrammi üle, kas ma olen võib-olla kogemata midagi öelnud. Mu keel ei vääratanud; ma ei ole mitte midagi sellist öelnud ja seetõttu ütlen veel kord, et on äärmiselt ebameeldiv, et preili Sepp kasutab selliseid võtteid.

Margus Leivo: See, mis kirjas on, on tõsi, aga härra Velliste ei ole kunagi väitnud, et härra Laar (ekspeaminister Mart Laar – toim) või keegi oleks neist vedudest teadnud. Ütlusi pole võimalik seostada vedudega, vaid luureoperatsioonidega, millest Eesti võis tol hetkel teadlik olla.