Estonian Airi päästeoperatsioon maksab 400 miljonit eurot

 (35)
                 
Estonian Airi päästeoperatsioon maksab 400 miljonit eurot
Estonian Air
Foto: Andres Putting
Lennufirma vajab nelja aastaga iga Eesti elaniku
kohta ligi 300 euro väärtuses investeeringuid.

„Estonian Air ei saa töötada nagu pesuseep, mis kulub kasutamisel üha väiksemaks ja väiksemaks," ütles Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius. „Ainuke võimalus kadumist vältida on lennukipargi suurendamine. Me ei pea hakkama tegema teist Air Balticut, kuid peame hakkama rohkematesse sihtkohtadesse lendama."
Estonian Airi president Tero Taskila läheb septembri lõpus majandusminister Juhan Partsi ette ambitsioonika plaaniga, mis näeb ette enamiku lennukite väljavahetamist. 2015. aastaks jääb praegusest seitsmest õhulaevast rivisse vaid kaks äsja soetatud Bombardieri. Suured Boeingud ja väikesed Saabid kaovad täielikult.
Lennufirma ise ei avalda kavandatavate investeeringute mahtu. Kuid juurde tuleb osta kolmteist täiesti uut lennukit, mille kogumaksumus võib ulatuda ligi 400 miljoni euroni. Investeering tehakse juhul, kui kõik uued lennukid ostetakse sama hinnaga nagu mullu, kui sõlmiti tehing Kanada lennu- kite Bombardier CRJ900 Nex- Gen ostmiseks.
„Suurendame nelja aastaga oma õhulaevastikku praegu- selt seitsmelt lennukilt viieteistkümnele, et hakata senise paarikümne sihtkoha asemel lendama kolmekümnesse olulisse linna," teatas Taskila. „Me uurime väga tõsiselt 35 uut sihtkohta."
Järgmisel aastal lisandub Estonian Airi lennuplaani kuni kaks sihtkohta Soomes, üks Rootsis ja üks mõnes Euroopa olulises linnas.

Vaja huvitav olla

Nii nagu Estonian Air ei soovi rääkida investeeringu suurusest, ei soovi Taskila spekuleerida ka selle summa katmise üle. „Mingi osa investeeringu- test tuleks katta omavahenditest ja osa lisainvesteeringutena," selgitas Taskila. „Uute aktsionäride kaasamine on seniste aktsionäride pädevus."
SAS-i ja Eesti riigi kõrvale kolmanda osaniku, kaasinves- tori tulekuks peab Estonian Air Heleniuse sõnul esmalt muutuma turul huvi pak- kuvaks ettevõtteks. „Vajame tugevat juhtkonda ja ligi mee- litavat strateegiat - mõlemad on praegu loomisel," rääkis Helenius.
„Lennunduse dünaamikaga tutvumine muutis minu arusaamist vaba turu toimimisest. Eesti-sugune väike majandus, mis orienteerub finantsteenuste, infotehnoloogia ja tee- nustesektori arengule, ei saa ilma piisava hulga ühendus- teta eksisteerida. Eesti ei saa jääda lootma odavlennufirmadele. Ryanair kaob siit kohe, kui ta leiab mujal parema teenistuse. Leedu majandus sai väga raske löögi, kui kaotas rahvusliku lennukompanii. Vilniuse lennujaama tähtsus langes hüppeliselt."
Estonian Air peab uute juhtide nägemuse järgi arvestama siinse väikese turu ja vähese rahaga, mistõttu ei saa üksnes eestlastest lendajatele lootma jääda. Tallinn tuleb muuta omalaadseks väikeseks lennunduse sõlmpunktiks, kust saab uutesse sihtkohtadesse edasi lennata.
Taskila hakkab praegu küpsevat strateegiat ellu viima järk-järgult. Tänavu detsembris saabub kolmas Bombardier, mis asub liinile 2012. aasta jaanuaris. Tuleval aastal väheneb firma Boeingute arv ühe lennuki võrra ehk kolmele, Bombardiere hakkab kokku olema viis ning Tartut teenindav Saab läheb pensionile.

Allhange Tartu liinile

Pärast väikesest Saabist loobumist kavatseb Estonian Air katkestada Tartu-Tallinna liinil oma lennukitega lendamise. „Otsime Eesti või välismaa lennuettevõtete seast alltöövõtjat, kes hakkaks meie piletimüügi ja lipu all Tartusse ja miks mitte ka teistesse Eesti sihtkohtadesse lendama," rääkis Taskila. „Meie uued lennukid on liiga suured, et Eestis kohalikke lende efektiivselt teha.
Kui Eesti liinidel lendajaks valime välismaa ettevõte, siis tingimusel, et lennuki meeskond komplekteeritakse Eesti elanikest."
Kuni 90-kohaliste Bombardieride kõrvale otsib len- nufirma ka uusi turbopropel- lerlennukeid, mille väikseim reisijate arv algab 50-70-st. Saab 340-s on kuni 36 reisi- jakohta.

Estonian Air pole seni veel pöördunud siinse võimekaima väikeste lennukitega lendava Eesti ettevõtte Avies poole.
„Ma pole otse kuulnud, et Estonain Air otsiks siseliinide jaoks partnerit," ütles Aviesi tegevjuht Allan Soll. „Avies on oma võimaluste poolest unikaalne ettevõte ja Eestis ainukene, kes sobiks selliseid reise näiteks alltöövõtu korras tegema."
Välismaa ettevõtete tulek Eestisse kohalikele liinidele.

Eesti riigi huvides pole alltöövõttu tegema tundub Solli sõnul vähetõenäoline.
Turundusedu võitmiseks suurendab Estonian Air igal sammul rahvuslikku väljanägemist. Lennufirma idee kohaselt peaks järgneva aasta jooksul saama kõikide Estonian Airi liinilendude äriklassis maitsta roogasid mõne Eesti tipprestorani menüüst. 
Üks kord kuus aga korraldatakse täiesti ainulaadne gurmeelend, kus serveerib ja jagab selgitusi restorani peakokk.

Kui tavalendudele hakkab restoranide retseptide järgi toitu valmistama Estonian Airi teenindav toitlustus- ettevõte LSG Sky Chefs, siis gurmeelennul teevad süüa restorani kokad ise. Estonian Air soovib alates septembrist kaasata 12 tipprestorani, kolme ettevõttega on vettpidavad lepingud juba sõlmitud.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (35)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Karikatuurid