Ettevaatust – osa sügisesi õitsejaid on mürgised
Hilissügisel jätkavad õitsemist sügislilled (Colchicum) ja sügisel õitsevad krookuse (Crocus) liigid. Sageli nimetatakse sügisel õitsevaid sügislille liike ekslikult sügiskrookusteks. Enamasti õitsevad krookused kevadel, kuid Eestis kasvatatakse ka sügisel õitsevaid krookuseliike, näiteks kaunist krookust (Crocus speciosus) ja vöötkrookust (Crocus kotschyanus). Mürgiste organitega sügislill erineb krookusest laiade läikivate lehtede ja suurte roosakaslillade õite poolest. Sügislille maa-alune mugulsibul on alusel terava väljakasvega. Kõik sügislille organid – lehed, õied, seemned ja mugulsibul – on mürgised.
Kevadel kasvatab sügislill ainult lehekodariku, mis suvel kuivab, ja pärast puhkeperioodi sügisel kasvavad taimel ainult suured lehterjad õied. Krookuste lehed on pikad ja kitsad ning sageli heledama keskrooga. Krookuse mugulsibul on lamekerajas või kerajas. Kõige kindlam eristamistunnus on õies. Sügislillel on õies kuus tolmukat, mittemürgisel krookusel aga kolm tolmukat. Sügislilli ja krookuseid paljundatakse mugulsibulatega, mis kaevatakse peenrast välja pärast lehtede kuivamist juulis ja istutatakse tagasi pinnasesse sügisel septembris.
