Näiteks ainuüksi Swedbanki mullune puhaskasum oli 443 miljonit eurot. Tulumaksu maksis pank Eesti riigile kõigest kaks miljonit eurot.

SEB konsolideeritud aruande järgi oli SEB möödunud aasta puhaskasum Eestist 98 miljonit eurot, 2010. aasta puhaskasum oli 54 miljonit eurot. Viimase kahe aastaga teenis SEB Eestist seega 152 miljonit eurot kasumit, kuid tulumaksu ei makstud.

Kui Eestis kehtiks klassikaline ettevõtte tulumaksusüsteem – 21-protsendilist tulumaksu tuleks maksta iga-aastase tekkepõhiselt mõõdetud kasumi alusel, mitte aga alles dividendide väljavõtmise hetkel –, oleks ainuüksi Swedbankilt ja SEB-lt mullu laekunud kokku 122,8 miljonit eurot tulumaksu. Võrdluseks – meedikute algne palganõudmine nõudnuks riigilt 231 miljonit eurot lisaraha. Ja terve Tartu linna 2011. aasta koondeelarve oli 106 miljonit eurot. Teisisõnu: kui Eestis kehtiks klassikaline ettevõtte tulumaks, pidanuks ainuüksi Swedbank mullu maksma tulumaksu summas, mille Eesti suuruselt teine linn kulutab aastas lasteaedadele, muusikakoolidele, tänavate korrashoiuks, hariduseks ja sotsiaalkaitseks.

Kui Eestis kehtiks tavaline ettevõtte tulumaks, oleks 21-protsendise tulumaksumäära järgi näiteks 2010. aastal laekunud riigieelarvesse ligi 250 miljonit eurot rohkem, on välja arvutanud Tartu ülikooli majandusdoktorant Velda Buldas, kes on töötanud 13 aastat maksuametis.

„Kõik käratsevad, et raha pole, aga 250 miljonit eurot lisaraha aitaks palju,” ütles Buldas. Buldase sõnul soosib praegune Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem eelkõige finantssektorit ja valdusfirmasid.

Mitmed Eesti juhtivad maksuasjatundjad, kes suhtuvad ettevõtte tulumaksusüsteemi kriitiliselt, ei soovi oma nime ajalehes näha, sest kardavad poliitikutega tülli minna või riigisektori klientidest ilma jääda.

„Oluline osa Eesti suurematest ja kasumlikumatest ettevõtetest, sisuliselt kogu pangandus ja telekom, kuuluvad välisomanikele, kes teenivad siin küll kasumit, kuid tulumaksu ei maksa,” ütles Eesti Päevalehele üks maksunõustaja. „Väga tavapärane on laenamine teistele kontserni üksustele välisriikides. Laene aga pikendatakse ja suurendatakse. Nii on kasum Eestist ära viidud, kuigi vormiliselt on kasum jaotamata ning tulumaksu Eesti riigile ei maksta. Oponendid võivad öelda, et laen on investeering, mis tulevikus tagastatakse koos intressidega, aga kui laen ka tuleb tagasi, siis rahal on ajaväärtus. Tänane raha on näiteks 30 aasta pärast 5%-ga diskonteeritult väärt ainult 23% tänasest väärtusest, Selveris on vaja leiva eest raha maksta aga kohe.”

Süsteem ei tee vahet

Teise eksperdi sõnul on reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus põhimõtteliselt hea, kuid praegune süsteem ei tee vahet, kas ettevõte on investeerinud raha uue tehase ehituseks, hoiab seda niisama arvel või „ostab Hispaaniasse kinnisvarainvesteeringuna villa, kus päevitab ja puhkab üks Eesti mees”. Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi on kombeks nimetada „reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuseks”, kuid sisuliselt on see väljend ekslik, sest ei tehta vahet, kas kasum on ka reaalselt reinvesteeritud, seisab niisama deposiidis või on viidud laenu sildi all välja välismaisele emaettevõttele.

Kuid heitkem pilk ka teise poole argumentidele.

Swedbanki finantsdirektori Heiki Raadiku sõnul ei saa eeldada, et kui Eestis kehtiks ettevõtte tulumaks, siis oleksid kõik ülejäänud raamtingimused samad. Swedbanki mullune, 443 miljoni euro suurune puhaskasum oli erakorraline ning tulenes Läti ja Leedu tütarpankade müügist emaettevõttele. Eesti enda turult teenis Swedbank 181 miljonit eurot kasumit.

„Tänu ettevõtte tulumaksusüsteemile on Eesti ehk kiiremini kriisist välja tulnud,” ütles Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld. „Süsteemi säilimine on tähtis ka selleks, et maksupoliitika oleks stabiilne. Kui seda iga paari aasta tagant muuta, kaob investorite huvi ja õiguskindlus,” sõnas Roopõld, kes on varem pikalt töötanud maksuametis.

Roopõllu esimest väidet kinnitab ka mullune poliitikauuringute keskuse Praxis uuring: majanduskriisi ajal oli ettevõtetele abiks jaotamata kasum ja reserv, mille maht oli tänu ettevõtte tulumaksusüsteemile suurenenud.

Kuid peale eelarve täitmise on maksud seotud ka majanduskeskkonnaga laiemalt. Oktoobri algul Eesti kohta värsket raportit esitlenud OECD (majandusliku arengu ja koostöö organisatsioon) heitis Eestile ette tööjõu liiga kõrget maksustamist, soovitades nihkuda tööjõumaksudelt rohkem varamaksude poole. Eesti töötaja maksab ligikaudu 7% rohkem makse kui OECD riikides keskmiselt.

Velda Buldase sõnul pärsib see Eesti konkurentsivõimet. Tema arvates tuleks – juhul kui tõsiselt kaaluda klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamist – samal ajal vähendada tööjõumakse. Nii ei oleks maksukogumise raskuskese enam uute väärtuste loomise protsessil nagu praegu, vaid juba loodud varal.

„Normaalne oleks, kui ettevõtte kasumimaks oleks 10%, dividendidele 21% ja sotsiaalmaks praeguse 33% asemel 27%,” ütles Buldas. Ettevõtte tulumaksust saadava raha saaks riik suunata näiteks edasi haigekassasse, hakates pensionäride eest ravimaksu tasuma nagu maailma terviseorganisatsioon WHO on korduvalt soovitanud. Nii langetataks tööjõu maksukoormust, ilma et maksulaekumised kahaneksid. Kui langetada sotsiaalmaks 27%-le, jõuaksid mitu praegust kahjumis olevat majandusvaldkonda kasumisse: näiteks kirjastamine ja meelelahutus.

„Algul oli Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem hea, see oli riigi turundustrikk, mis meelitas investeeringuid,” ütles Buldas. „Aga praegu on kujunenud olukord, kus ettevõtetel, eriti alustavatel ning tööjõumahukatel ettevõtmistel, nagu näiteks IT, on suhteliselt suur maksukoormus, enne kui nad üldse kasumisse jõuavad, aga nendel, kes on juba kasumis, on maksukoormus minimaalne. Miks me maksustame ettevõtteid nii, et nad on lookas enne kasumisse jõudmist, aga ei taha makse koguda neilt, kel seda on?”

Arhitekt pole rahul

Kogu seda diskussiooni ei vaata rõõmsa pilguga pealt TÜ finantsõiguse dotsent Lasse Lehis, kes on 2000. aastal kehtima hakanud Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi arhitekt. Tema sõnul ei saa praeguste andmete põhjal võimalikke maksulaekumisi modelleerida ega eeldada, et teise süsteemiga oleksid laekumised paremad – näiteks Swed­bank oleks oma struktuuri ammu ringi teinud ja mitte Läti üksus ei oleks allunud Eestile, vaid võib-olla hoopis vastupidi, oletas Lehis.

„Kui praegust süsteemi muuta, ei saa öelda, et päike ära kustuks, aga mina kavatsen sellega võidelda,” ütles Lehis. Tema sõnul kasvaks vana süsteemi taastamise korral ettevõtete raamatupidamiskoormus kaks korda, hinnad tõuseksid ja teatud ettevõtted koliksid välismaale.

„Tekiks väga palju sebimist ja rahulolematust ning tulumaksu laekumine ei pruugi üldse paraneda,” ütles Lehis, meenutades, et 1999. aastal ei maksnud kaks kolmandikku Eesti ettevõtteid üldse tulumaksu. Nüüdseks on Lehise andmeil Eestiga sarnase ettevõtte tulumaksusüsteemi üle võtnud ka Moldova, kuid Eestile lähemale on liikunud peaaegu kõik riigid, vähendades tulumaksumäära ja tehes soodustusi reinvesteeritud kasumile. Kui Eestis kehtiks traditsiooniline ettevõtte tulumaks (ilma et sotsiaal- jt maksumäärasid muudetaks), oleks Eesti Panga andmeil Eesti SKT 3,8% väiksem.



KAS ETTEVÕTETE MAKSUSÜSTEEMI TULEKS MUUTA?

JAH!

Kadri Simson
riigikogu rahanduskomisjoni liige (Keskerakond)

Keskerakond on rääkinud klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestamise vajadusest juba pikemat aega. Selge, et maksupoliitika on Euroopas muutunud ning ettevõtete tulumaks ei saa olla 21%, aga 10%-lise klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine oleks Eestis vajalik. Lisaks saaks pakkuda erinevaid maksusoodustusi ettevõtetele, kes loovad töökohti maale.
Valitsusretoorika on, et ettevõtted tulevad Eestisse just soodsa maksukeskkonna tõttu.

Tootmine ei tule Eestisse ka täna, kuna vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu meil piisavas mahus ei ole. Kvalifitseeritud tööjõud eeldab investeeringuid haridusse.
Praegusest süsteemist on põhiliselt võitnud välisfirmad, kes eelistavad Eestis teenitud kasumi välja võtta laenuna, mitte dividendina, mistõttu saab tulumaksu maksmise kohustust määramata ajaks edasi lükata.

Mida enam liigub EL eelarveliidu suunas, seda suurem on surve Eestile ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmiseks.

JAH!

Rannar Vassiljev
riigikogu rahandus-komisjoni aseesimees (SDE)

Kapitali- ja ettevõtlustulult kogutud maks on meil, kõrvutatuna SKT-ga, neli korda madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arvestades, et Eestis on krooniline rahapuudus tervishoius, hariduses, sotsiaalvallas, omavalitsuste rahastamises ja mujal, tasub kaaluda kas ettevõtte tulumaksu taastamist või dividendide maksustamist sotsiaalmaksuga. Esimesel juhul võiks maksumäär olla madalam tavalisest tulumaksu ja teisel juhul sotsiaalmaksu määrast. Retoorika, et madal ettevõtte tulumaks on majanduskasvu ja konkurentsivõime lahutamatu eeldus, ei leia reaalsuses kinnitust. Edukamaid riike ei iseloomusta madal ettevõtlustulu maksustamine.

EI!

Jürgen Ligi
rahandusminister (Reformierakond)

Toetan meie tulumaksusüsteemi. Kriisi ajal päästsid akumuleeritud kasumid meid hullemast, eriti välisinvestorite ja väikeettevõtete huvi on võimalus valida, millal kasumit võtta ja maksu m
aksta.

Ettevõte teeb oma valikud endale vajalikul moel ja riigil pole mõistlik siin sekkuda. Pankade pärast ei maksa meil muretseda, nad maksavad makse samadel alustel ning nad on Eestisse raha ikka toonud, mitte viinud, meie majandust hindamatult kasvatades ja turvates. Pangad on meil suured maksude ja töökohtade tekitajad – seda põhiliselt kaudselt, majandust toites ja investeerimiskapitali vahendades.

Seda, et Euroopa Liidu tasandil kasvab Eestile ettevõtte tulumaksu süsteemi muutmiseks avaldatav surve, ma ei usu, ehkki kohmakate süsteemidega riigid on aeg-ajalt ikka püüdnud ühtlustamisest rääkida.

EI!

Sven Sester
riigikogu rahanduskomisjoni esimees (IRL)

Ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmise üle arutamisel tuleb arvestada, et nagu igal maksulahendusel on ka kasumi maksustamisel oma puudused. Kasvab maksuarvestuse ja maksukogumise keerukus, mis on lisakulu nii maksumaksjatele kui riigile. Väheneb võimalus reinvesteerida akumuleerunud kasumit edasisse ettevõtte arengusse.