Ettevõtjad kaaluvad rahandusministri kohtusse kaebamist
Maksumaksjate liit kavatseb koos teiste ettevõtjate erialaliitudega alustada võitlust firmade ametiautode erasõitude maksustamise vastu ning kaevata vajadusel kohtusse vastava määruse välja andnud rahandusminister Mart Opmann. Järgmisel nädalal ilmub Riigi Teatajas rahandusministri määrus erisoodustuste eest maksmise korra kohta, mille järgi peavad firmad hakkama oma ametisõidukitega tehtud erasõitude eest tasuma 26 protsenti tulumaksu ja 33 protsenti sotsiaalmaksu. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. märtsist.
”Rumalamat määrust on raske välja mõelda,” nentis eile maksumaksjate liidu juhatuse aseesimees Olavi Kärsna. ”Kaalume tõsiselt rahandusministri kohtusse andmist. Opmann on ometi ettevõtjate seast pärit, aga käitub nagu elupõline ametnik.”
Määruse kohaselt peavad firmad hakkama pidama iga auto kilometraaÏi kohta arvestust ning seadma era- ja ametisõitude kohta sisse sõidupäeviku. Erasõitude eest peab maksu maksma mitte nende sooritaja, vaid firma.
Firma võib võtta erasõitude hinna määramiseks iga kilomeetri kohta kolm krooni, kuid kui maksumaksja ei soovi sõidupäevikut pidada, loetakse erisoodustuse hinnaks 2000 krooni kuus, millest maksu tuleb maksta 1180 krooni.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Lemmi Oro väitel pole ministeerium ega minister kuidagi seadust rikkunud. Oro märkis, et selline süsteem pole midagi uut, sest vastav säte on tulumaksuseaduses juba 1994. aasta 1. jaanuarist, kuid nüüd on sellesse tehtud mõned täpsustused.
”Maksumaksja peab tulumaksu tasuma nii rahapalgalt kui ka naturaaltasult. Varem pidi naturaaltasult maksu maksma inimene ise, kuna aga mitmeid soodustusi antakse kollektiivselt, oli väga raske kontrollida, kes kui palju soodustust on kasutanud,” selgitas Oro. Ta lisas, et soodustused on sisuliselt ju osa palgast.
Lisaks firmade töötajatele laieneb tulumaksu tasumise kohustus ametisõiduki kasutamise eest ka töötajate sugulastele, abikaasale ja hõimlastele. ”Paljudel juhtudel antakse mõni auto pereliikme käsutusse, aga see sõiduk on saadud ju ainult tänu sellele, et pereisa on näiteks mõne ettevõtte juht,” ütles Oro.
Kärsna sõnul pole siiani selge, kes ja kuidas peaks selle määruse täitmist kontrollima.
Oro kinnitusel saab määrust rakendada pistelise kontrolliga, kuid kuidas see praktiliselt välja näeb, on tema sõnul juba maksuameti asi. Samas väitis maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd, et rahandusministeerium pole määruses maksu kogumise võimalusi ette näinud ning seetõttu on vähetõenäoline, et seda maksu ka laekuma hakkab.