Ettevõttele kuuluvat kodu maamaksust ei vabastata
Tulevast aastast kõikjal Eestis rakenduv elamumaa maksuvabastus ei kehti sajaprotsendiliselt kõigile koduomanikele. Kui eluruum kuulub juriidilisele isikule või on füüsilisest isikust ettevõtja vara, ei ole omanikul õigust maksusoodustust saada.
Kui aga FIE tegutseb ettevõtjana elamumaal, mille omanik ta FIE-na on ja millel asuvas majas ta ka sissekirjutuse järgi elab, on tal õigus maamaksusoodustust saada. Sama kehtib siis, kui FIE kodualuse maa sihtotstarve on määratletud maatulundusmaana.
Ka ettevõtte registreerimine kodusel aadressil ei võta maksusoodustuse õigust ära. „Kui juriidilise isiku asukohana on registreeritud eluruum, mis on juriidilise isiku juhatuse liikme või osaniku omandis ning kus on eelnimetatud isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoht, siis on isikutel õigus saada maksusoodustust,” selgitab rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Mailin Aasmäe.
Maamaksu tasumisest ei pääse ka nende kortermajade elanikud, kelle majas tegutseb ärisid. Sel aastal Tallinnas kehtima hakanud maamaksuvabastus näitas, et nii mitmegi kortermaja elanik pidi endale ootamatult maamaksu siiski tasuma, sest asjaajamise käigus ilmnes, et tema kodualuse maa sihtotstarve on määratletud ärimaana või on maa sihtotstarve jagatud elamu- ja ärimaaks.
Elad ärimaal, maksad
Eesti omanike keskliidu esindaja Priit Värk märgib, et niisugustes majades elavatele omanikele maamaks isegi tõuseb, sest ärimaa maksustamise määr tõusis Tallinnas tänavu 1,5 protsendilt 2,5-le.
Kui kortermaja asub ärimaal, tuleb maamaksu tasuda täies ulatuses. Osaliselt aga siis, kui maa sihtotstarve on jagatud elamu- ja ärimaaks. Maamaksu tasub korteriomanik sel puhul ärimaa osa eest proportsionaalselt korteri suurusega. Maa sihtotstarvet saab muuta üksnes kohalik omavalitsus.
„Kui (korter)maja aluse katastriüksuse sihtotstarve ei vasta (korter)maja kasutamise otstarbele, siis on isikutel võimalik pöörduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks vastavasisulise taotlusega kohalikku omavalitsusse,” selgitab Aasmäe.
Tänavu on pealinnas Tallinna linnaplaneerimise ameti geodeesia ja kartograafia osakonna juhataja Jaanis Lille andmetel muudetud 13 ärimaa ja liidetud sihtotstarbega (äri- ja elamumaa) maad elamumaaks või on elamumaa osa suurendatud. Hinnangute järgi aga asub Tallinnas ärimaal ligi 500 kolme ja enama korrusega hoonet, mida kasutatakse elamuna.
Ehkki Eesti omanike keskliit ja pensionäride ühenduse liit tegid ettepaneku vabastada maamaksust ka korteriomanikule kuuluv ja samas omavalitsuses asuv aiamaa ja garaaži-alune maa, ei toetanud rahandusminister Jürgen Ligi seda. Maamaksust vabastatakse üksnes eluruumi juurde kuuluv maa.
Ainult üks kodu
Omanike keskliidu andmetel vabastatakse maamaksust kodualune elamumaa kuni 1500 ruutmeetri ulatuses linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonna planeeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal ja 2 hektari ulatuses mujal.
Kodualune maa on isiku omandis olev elamumaa, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi. Näiteks kui ühel inimesel on kaks kinnistut pindaladega 700 m² ja 600 m², siis maamaksuvabastus antakse ainult sellele kinnistule, kus on tema elukoht.
Kui kinnistu ületab tiheasustusega alal 1500 m² või 2 hektarit mujal, tuleb ülejäänud maa eest tasuda maamaksu.
Uuest aastast rakenduva maamaksusoodustuse saamiseks ei ole vaja esitada eraldi taotlust. Kohalikud omavalitsused arvutavad maamaksusoodustused välja automaatselt ning esitavad vastavad andmed maksu- ja tolliametile.
Hinnanguliselt jääb kohalikel omavalitsustel maksuvabastuse tõttu saamata 13 miljonit eurot, mille riik on lubanud kohalikele omavalitsustele hüvitada.
