Kui palju ETV reklaami näitamise eest raha teenib? „Null senti,” teatab ERR-i nõukogu esimees Andres Jõesaar ärritunult. Jõesaarel on vähemalt juriidilises mõttes õigus, sest eelarvereal ei ole tegemist reklaamituluga, vaid sihtotstarbelise toetusega. Võrreldes 2009. aastaga kasvas ERR-i tänavuses eelarves sihtotstarbeliste toetuste ja annetuste rida 6,9 miljonist kroonist 17,8 miljoni kroonini.

Jalgpalli näide

Ehkki reklaami näidatakse ETV-s ka mitme muu ülekande puhul, võtkem näiteks jalgpalli MM.

Skeem toimib nii: ETV peab Euroopa ringhäälinguliidu (EBU) vahendusel FIFA-ga läbirääkimisi, et saada endale MM-i näitamise õigus. Üheks lepingutingimuseks seatakse klausel, et ETV kohustub ülekannete ette, taha ja vahele näitama jalgpalliliidu (EJL) sponsorite reklaami. Reklaami müüb oma sponsoritele EJL ja kannab kas kõik või teatud osa saadud rahast sihtotstarbelise toetuse nime all ERR-i arvele.

Võtmekohaks on küsimus, kelle ettepanekul jõuab ERR-i ja FIFA lepingusse sponsorreklaami näitamise klausel. Ehkki Jõesaare väitel nõuab seda just FIFA, ei näita näiteks soomlaste YLE vutiülekannete juurde ühte­gi reklaami. Pealegi täidab see punkt otseselt nii EJL-i kui ka ERR-i huvisid.

ERR-i juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul on Eesti alaliidu sponsorite reklaami näitamine mõlema lepingupoole huvides: ka FIFA on huvitatud ülekannete näitamisest Eesti territooriumil. „Täpne summa, kui palju jalgpalliliit meile toetust maksab, selgub pärast MM-i. Kindel on, et see summa jääb alla poole kogu ülekandeõiguse tasust,” ütles Tomberg. Jalgpalliliit ise saab tõenäoliselt 400 000–600 000 krooni vahendustasu.

Ehkki rahvusringhäälingu seaduse järgi võib ETV näidata reklaami ainult erandjuhul, osutavad ringhäälingunõukogu koos­olekute protokollid, et erand on muutunud reegliks. Nõukogu seitsmest koosolekust kuuel on olnud ühes või teises vormis otsustamisel reklaami näitamise erandid. Samuti seisab ERR-i selle aasta eelarves lause: „Kuna eelarve on piiratud, tuleb mõne­de projektide puhul loota sihtotstarbeliste toetuste peale.”

Eesti Päevalehe käsutuses olev ja ühes mainekas advokaadibüroos valminud analüüs näitab aga, et ETV ekraanile reklaami lubamine ei ole kooskõlas seadusega ja ERR-i tegevus ses vallas on käsitletav varjatud reklaamimüügina.

„On lähtutud põhimõttest, et sponsorteateid ei tohi Eesti Televisioonis üldse näidata ja kui näidatakse, siis peab see olema erandlik olukord. Riigieelarvelise rahastamise vähenemine ei ole kindlasti erandlik olukord,” seisab analüüsis. Tõepoolest, seadus näeb ette vaid kaks erandit, mille puhul rahvusringhääling võib reklaami näidata. Esiteks juhul, kui reklaam kaasneb EBU vahendusel omandatud rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, ja teiseks, kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri- või spordisuursündmuse ülekandeõigusega.

TV3: ERR eirab seadust teadlikult

•• TV3 tegevjuht Priit Leito lausus, et tegemist ei ole enam eranditega, sest reklaam on ETV eetris regulaarselt. „Erakanalid leiavad, et on ebavõrdne konkureerida ERR-iga, kes saab riigieelarvelise eraldisena aastas üle 400 miljoni krooni meie kõigi maksuraha ning sellele lisaks osaleb seadust teadlikult kõrvale heites reklaamiturul,” ütles Leito.

•• Leito lausus, et ta ei pea võimalikuks, et FIFA seaks teleülekande tingimustesse nõude näidata Eesti alaliidu sponsorite reklaami. „Paljud kliendid on ETV-sse lihtsalt otse reklaami ostnud, konkreetses mahus ja klippide pikkustega.” Peale selle juhtis ta tähelepanu, et kergejõustiku Eesti meistrivõistlused ja BIG-i kuldliiga etapid ei ületa kuidagi suursündmuse definitsiooni latti, mistõttu ei tohiks ka neil juhtudel reklaami näidata.

•• Kui jalgpalli MM-i ajal näitab ETV reklaami kokku kolm tundi ja 44 minutit, siis erakanalis tähendaks sama suur reklaamimaht sellise suursündmuse puhul Leito hinnangul kahe kuni kolme miljoni kroonist reklaamitulu.

Projektid

Mille juurde näitab ETV reklaami?

•• 2010. aasta eelarves nägi ETV sporditoimetus ette, et osa ülekannete puhul tehakse koos­tööd vastavate spordialaliitude­ga ja „tuleb loota sihtotstarbelisele toetusele”. Selliseid projek­te nimetati eelarves kuus:

•• Vancouveri taliolümpia,

•• jalgpalli MM,

•• Eesti kergejõustiku MV,

•• Otepää MK-etapp suusatamises,

•• iluuisutamise EM Tallinnas,

•• laskesuusatamise EM Otepääl.

Ringhäälingunõukogu protokollides näpuga järge ajades leiab aga teisigi „reklaamiprojekte”:

•• tenniseföderatsiooni karikaturniir (900 sekundit),

•• kergejõustiku EM (4500 sekundit),

•• Tartu suusamaratoni ülekanded (1380 sekundit),

•• Eesti jalgpallikoondise mängud (1440 sekundit),

•• mitmevõistluse Euroopa karikavõistluste superliiga (900 sekundit),

•• kaks Bigbanki kergejõustiku kuldliiga etappi (120 sekundit).