ETV "Osoon" kogub vaatajaid
Eesti Televisioonil on kombeks hooaega lõpetada "Vollide" jagamisega. Täna õhtul on taas see aeg kätte jõudnud. Vaatajauuringute põhjal pole saatesarja "Osoon" tegijatel midagi häbeneda. Kui võrrelda "Osooniga" samal ajal teistel Eesti telekanalitel eetris olnut, siis edestas keskkonnasaade vaadatavuselt nii populaarset seebiooperit "Vaprad ja ilusad" kui multifilme ja muusikavideosid.
ETV haridussaadete peatoimetaja Tiina Kangro on peale kolme tütre sünnitanud ka "Osooni". "Kahe kõrghariduse ja kümneaastase teletöökogemusega olen nii julge küll, et keskkonnasaadet teha. Seni pole telemajja tulnud just palju inimesi, kes oleks püüdnud väita, et oskavad ja teevad seda paremini," ütleb Tiina Kangro. Tõsi, "Osooni" algusaegadel 1993. aastal saabus telemajja väga esinduslik delegatsioon Eestimaa Looduse Fondi "kõige kõrgematest", kes panid uue keskkonnasaate tegemise karmi kahtluse alla, sest oskajaid ja teadjaid tegijaid väikeses Eestis lihtsalt polevat.
Enamik nõuab lisa
Praegu saab ETV saatekavas loodusest ja keskkonnast kõnelevad saated ühe käe sõrmedel kokku lugeda: igal esmaspäeval pooletunnine "Osoon", igal nädalal välismaine loodusfilm sarjas "Jääda ellu" ning spetsiaalselt lastele mõeldud "Looduse lood" üle kahe nädala. Loodusfilme on ostetud juurde ka järgmiseks hooajaks.
"Hiljuti televaatajatele korraldatud ankeetküsitlusest selgus, et keskkonna- ja loodussaateid oleks vaja senisest rohkem - nii arvas 65% vastanutest. ülejäänud 35% olid rahul seni pakutava mahuga," tutvustab Tiina Kangro. "Sama tendents kehtis ka loodusfilmide kohta: umbes 70% ootaks neid veel rohkem. Loodus ja meie lähem keskkond on nii tihedalt meie heaoluga seotud, et vähesed saavad väita: mulle ei lähe need asjad põrmugi korda!"
Sel kolmapäeval, kui Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaalis ülemaailmset keskkonnakaitsepäeva tähistati, tõdes akadeemik Anto Raukas taas: me võime inimeste keskkonnahuvi loota, aga värskeim sotsioloogiline uurimus nii optimistlik ei ole. Fosforiidisõja aegadega võrreldes, mil keskkonnaprobleemid eestlastele oluliste valdkondade seas kolmandandal kohal olid, on need praeguseks kümnendaks kukkunud.
"Lugesin hiljuti ajakirjast US News markantset näidet, kuidas Ameerika üldhariduslikus koolisüsteemis, kus juba viis kuni kümme aastat on keskkonnaharidus raudnaelana kindla koha saavutanud, on see just nüüd seatud löögi alla," räägib Tiina Kangro. "Initsiaatoriks on äriringkonnad: metsatööstus, energiatööstus jne. Metsatööstus ei taha, et öeldakse: metsa peab hoidma! Energiatootjad ei ole samuti huvitatud, et pidevalt tuletatakse meelde: osa energialiikidest on kahjulikud, et räägitakse globaalsest soojenemisest või muudest energeetika põhjustatud keskkonnahädadest.= "
Loodust kaitstakse teadmistega
Ehkki Ameerikas ollakse kaugemale jõutud nii tööstusliku arengu kui sellega kaasnevate keskkonnaprobleemide ja ka nende parandamisega, saame paralleele tõmmata ka Eestiga. Ohte ja näiteid pole vaja kaugelt otsida: keskkonnaohtliku naftatransiidiga seoses on meilgi keskkonnakaitsjatest püütud ärimeeste jõuliste sammudega üle astuda.
Tiina Kangro usub, et keskkonnapropaganda saab töötada enese vastu, kui seda tehakse mujalt laenatud loosungitega. "Kaitse vihmametsi!", "Säästa energiat!" või "ära ohusta osoonikihti!" on kõik õiged, aga nende sisu hakkab toimima alles siis, kui erinevaid lähenemisteid kasutades näidata ja seletada, miks mida peaks kaitsma. Seepärast on püütud "Osooni" teha võimalikult mitmekesisena, näidates nii kauneid looduspilte kui rääkides prügi-, metsa- või energiaprobleemidest.
"Välismaiste teleauditooriumiuuringutega on kindlaks tehtud, et kiire elutempo juures pinnapealseks muutunud tähelepanu juures suudab vaataja end korralikult mingile teemale keskendada vaid 8-12 minutiks. Seepärast püüame meiegi anda ühe pooletunnise saatega mitu erinevat süzheed, rääkida erinevaist asjust. Ja ehkki me ei püstita loosungeid, oleme enam hakanud minema seda teed, mille kaudu natuke õpetust või juhatust anda, mida iga vaataja ise saaks ära teha selles vallas, mida me nimetame keskkonnakaitseks."
"Osoon" astub edasi
Tiina Kangro tuleb tagasi "Osooni" tegijate juurde. "Tegijaist sõltub nii teemade valik kui esitus. "Osooni" toimetajaid on peale minu vaid üks - õie Arusoo. Suure osa saadetest on aidanud teha välisautorid. Seni on meie hea tugi näiteks Rein Maran. Tema pilgu ja teadmiste läbi ei ole kaunis looduspilt kunagi sisuliselt tühi. Mitmeid häid saateid on teinud Peeter Tooming. Sel hooajal hakkas hästi laabuma Tiit Kändleri ja Indrek Kanguri koostöö uue saaterubriigi juures, nemad on lubanud jätkata ka uuel hooajal. On selge, et mitte iga bioloog, geograaf või ökoloog ei sobi siiski telesaate tegijaks. Kust aga leida neid, kes sobiksid? Ootan küll, et inimesed, kellel on välja pakkuda oma teema, ideed ja kes oleksid võimelised neid ka saate autorina realiseerima, julgeksid end pakkuma tulla. Usun, et avastamata andeid leidub, aga ma ei oska neid kõiki lihtsalt üles leida."
Täna õhtul selgub, kas Tiina Kangro saab "Osooni" ühe tegijana järjekordse "Volli" vastu võtta. Olgu sellega, kuis on, aga hea on tunda: vaataja hoolib sellest, mida juba kolm aastat uutmoodi, tänapäevaselt ja vaatajasõbralikult teha on püütud. Ja hea on teada, et paljud valivad esmaspäeva õhtul "Vaprate ja ilusate" asemel vaatamiseks "Osooni".
VALLI VOOR
