ETV paneb masina subtiitreid lugema

Järgmisel aastal alustab tööd kõnesüntesaator, mis loeb ekraanil nähtava teksti vaatajaile ette.

Eesti nägemispuudega inimestele telepildi vahendamiseks arendavad Eesti rahvusringhääling, Eesti keele instituut ja Eesti pimedate liit välja kõnesüntesaatorit televisiooni tarbeks. Nii oleks võimalik ka vaegnägijatel näiteks võõrkeelseid filme „vaadata”. Selline tarkvara, mis ekraanil nähtava kuuldavaks teeb, töötab juba näiteks arvutites ja mobiiltelefonides.

ERR-i juhatuse esimehe Margus Allikmaa selgitusel muudab süntesaator subtiitrid masinkõneks, mida hakkab kuulma selleks avataval ETV lisakanalil. Eestis on selline tarkvara alles arendamisel, aga Soomes teeb kõnesüntesaator tema teada juba küllaltki inimesesarnast häält. Põhimõtteliselt saaks soomlaste tehnilist lahendust kasutada ka Eestis, kuid Allikmaa laidab mõtte kohe maha, sest soomlaste kõnesüntesaatoril on juures üsna tugev „aktsent”.

Peale kõnesüntesaatori loodab ERR luua ka kirjeldava tõlke teenuse, mis aitab näiteks teatrisalvestiste puhul laval toimuvast aru saada.

Tallinna tehnikaülikoolis õppiv vaegnägija Christel Sogenbits ütles, et kõnesüntesaator oleks nägemispuudega inimestele suureks abiks. „Ma arvan, et paljud oleksid selle üle väga õnnelikud,” sõnas ta. Ta ise kasutaks kõnesüntesaatori abi eelkõige venekeelsete saadete vaatamiseks, sest inglise keelt ta oskab.

Vajab digitelevisiooni

Lisakanalit etteloetavate subtiitritega tuleb vaegnägijail siiski veel oodata. „Nii palju on teada, et enne järgmise aasta suve me lisakanalit ei ava,” lausus Allikmaa. Põhjenduseks tõi ta selle, et ligi pooled Eesti televaatajad on endiselt kaabelvõrgus, mis ei võimalda lisakanali valimist. „Järgmise aasta suveks peab aga kaabeltelevisioon kohustuslikus korras digitaaltelevisioonile üle minema ning siis me saame ka lisakanali käivitada,” lubas ta.

Seda, kui palju see kõik maksma võiks minna, ei osanud Allikmaa veel öelda. Ühekordsed kulutused tehnikale nõuavad umbes 60 000–70 000 eurot ja tehnilise kanali ülalhoidmine AS-i Levira poolt umbes 20 000–30 000 eurot aastas. Kaabeltelevisioonifirmad hakkavad ehk lisakanalit tasuta edastama, avaldas Allikmaa lootust.